esmaspäev, 18. märts 2019

Mummupäev Jaago talus 30. märtsil

30. märts tuleb Jaago talus puha mummuline! 
Et järgnev lugemine võib esmapilgul (aga ainult päris alguses ;)) pikavõitu tunduda, siis olgu kõige tähtsamad parameetrid kohe siiasamma üles tähendatud. Mummupäev leiab aset laupäeval, 30. märtsil, kestab 11-16 (no nii umbkaudu) ja käsitleb imevahvat tehnikat nimega tagurpidi aplikatsioon
Õpime selgeks töövõtted: 
             jäiga ja 
            (uh-kui-palju-võimalusi-pakkuva) veniva materjali puhul, 
            käsitsi nõelumise ja
            masindamise puhul
varieerime ja kombineerime ning lõpuks
mummustame sellesinatse võttega vabalt valitud rõivaeseme vastupandamatuks. 
Soovi korral saad juhised pikendatud pepuga pükste (nagu pildil) või rikkalikult aplikeeritud ja mõnusalt istuva jersey-kleidi õmblemiseks. Päeva juurde kuuluvad maitsenaudingud, piimavahuga kohvikruusitäied, hea ja enda moodi seltskond ning Aeg Iseendale. Registreeru ja tule! 


Nüüd aga asjast lähemalt. Mummupäeva mõte tuli mulle siis, kui asusin teoks tegema üht ammust ideed. Kes mind vähegi lähemalt tunnevad, on kindlasti tähel pannud, et kannan haruharva pükse. No tegelikult käin pükstega põhimõtteliselt ainult jooksmas, muul ajal kannan aina seelikuid-kleite. Tuleb siiski möönda, et teatud hetkedel kuluks vähemalt üks paar pükse ära ja nii mõtlesingi endale aasta algul püksid õmmelda. Kohe nõnda plaanisingi, et enne midagi muud ei võta ettegi, kui säärevarjud iseendale valmis. 


Muidugimõista pidi püks ikka minu moodi olema, sestap ei kõlvanud tavapärased burda-lõiked kuidagi. Püksiideaalina lehvisid mu meeles Magnolia Pearli (vaata siia) rikkalikud lohmpüksid ja Rundholzi industriaalromantika (leiad siit) ning algusest saati oli ka mõte lõpptulemus õpitoaks või teemapäevaks vormistada.
Allikas:https://www.magnoliapearl.com/gallery/2014_summer/

Algus kulus puha hoovõtule, samas kui tegutsemine ise ei edenenudki kuigivõrd.
Teatud edusamme siiski nähti. 
"Kuidas päev läks?" küsis Muska koju tulles.
"Eee... mõtlesin pealkirja välja." 
"Nooh?" küsis Muska. 
"Kukkunud tagumikuga püksid," teatasin uhkelt. "Võid ka langenud p.....ga püksteks nimetada". Kaasa vaatas mind pika pilguga ja ütles, et nii  ma küll kirjutada ei saa.
"Zoozooo... "
"Eetris ei ropendata," oli Muska range. 
Mis mõttes!? Ilmari Mannineni 1927- aasta legendaarne teos Eesti rahvarõivastest (vaata siia) viitab leheküljel 344 ERMi säilikule nr 9254 ja ütleb sõnaselgelt, et tegu on körtpersega pükstega. Mis ropendamisest siin lugupeet teadlasmehe ja Eesti Rahva Muuseumi juhataja puhul olla saab, eksole! Nojah, p-sõna on sees, aga tekstiilipärandiga kokku puutunud inimesed teavad keerdkaltsasid ehk kortspersega pükse hästi. Keegi ei kergita kulmu. Et inglise keeles nimetatakse pika keskõmbluse ehk madala kubemega pükse drop crotch pants, miks siis mitte langenud pepu :)? 
Aga olgu siis pealegi hillitsetult- näiteks pikendatud pepuga püksid, sobib?


Novohh, mõttes ristasingi needsamased körditud püksid ja Pinteresti ilupildid- ning asusin konstrueerima. Kõigepealt paberil, siis suvamaterjali ja lõpuks päriskangaga. Mõned ebaõnnestumised hiljem- tadaa!
Pükste õmblemiseks kulus tükk mõningase elastaanisisaldusega teksakangast, ühed iidsed alt laienevad ja ühtlasi narmendavad tumedad teksapüksid, jupike tähemustriga edevat teksakangast ja samuti elastaanisisaldusega särgik, mis parimagi tahtmise juures enam selgapanekuks ei kõlba (olen nabanäitamiseast välja kasvanud), küll aga püksivärvliks. Pitsiribasid allserva (jäid üle pitskardiganilaagrist) ja kummipael pükste püsimiseks. Taskud said mahukad, püksid mugavad ja üleüldse kõik nii, nagu peab. ainult lagedavõitu olid. 
Suure mummusõbrana pole vist imestada, et valisin pükste iseäranis meeldejäävaks ja ilusaks tegemiseks täpid, suured ja väiksemad. Et kehakatte mõnus lohakus kaugele paistaks, siis soovisin mummud peale panna narmendavamal moel kui tavaliselt. Tagurpidi aplikatsioon sobis selleks hästi ja nüüd olen juba mitu aega olnud kohati ka püksikandja. Mõnuga!
Nagu heas telereklaamis- see pole veel kõik! Tagurpidi aplikatsioon on imeliselt paindlik ja mitmekesine tehnika. Seega ei piirdu me minu-pükste-moodi mummudega, vaid vaatame aplikatsioonimaailmas veelgi ringi. Küllap oled nõus, et pildid nagu see ajavad suu vett jooksma. 

 Allikas: https://eluxemagazine.com/fashion/5-sustainable-designers-for-summer/


Allikas: http://ethos-diseno-blog.tumblr.com/post/4814774803/textilemuseumgreenapril2011

Natalie Chanin on oma kaubamärgi Alabama Chanin all välja arendanud mitmesugustest töövõtetest koosneva tehnika, mis on lihtsalt vastupandamatu! Kõigele muule lisaks võimaldab see täiesti uueks teha sellised ära armastatud rõivaesemed, mis endale kogemata mõne pleki, auku või rebendi külge saanud.
Meiegi teeme mummupäeval mitmesugusel aplikatsioonimoel mummusid, arstitõendi ettenäitamisel (noh, kui mummude vastu allergia on :)) ka muid mustreid- käsitsi ja masinaga, jäigale kangale ja venivale materjalile. Koju kõnnid imeilusaks ornamenteeritud kampsuni, seeliku, kleidi või pükstega- täpselt nõnda, nagu ise soovid. Kui sul aga ühtegi rõivaeset, mis mummusid vajab, ei ole, siis tule ja võta ette päris nullist- näiteks mõnusa tuunikakleidi või isegi pikendatud pepuga pükste näol- juhised saad minult!


Osalemiseks kirjuta või joonista, helista või haara nööbist! Osalemistaks on 50 eurot, siin on sees materjalid tehnika äraõppimiseks, juhendamine, söömaajad ja kohvekruusitäied koogiga. Omalt poolt võta kaasa armastatud riietusese, mis vajab värskenduskuuri. Kui soovid õmmelda tuunikat, saad enne päeva materjali hankimiseks juhised. Sel juhul pane tähele- mummupäeval lõikame kleidi välja ning saad selle mummustada, kokkuõmblemine jääb koduseks tööks. 
Registreerumiseni!

esmaspäev, 4. märts 2019

Leivapäev 9.märtsil


Laupäev, 9. märts on leivapäev! Ja vormipäev! Ja juuretisetopsi päev ka! Küpsetame nii leiba kui leivavorme, juuretisenõust kõnelemata.
Tegelikult võib arvata, et paljudel eestlastel on iga päev leivapäev. Arrrrmastame oma rukkileiba nõnnapööraselt, et välismaale minnes leib tihti esimene asi, millest puudust tundma hakkame. No ja olgem ausalt, koduleiva küpsetamise lõhn on midagi, mis hellema hingega inimestel võib vee silmistki välja võtta, saati siis, khm, süljenäärmetest. Ja tõesti, siin ei ole tegu mingi kampaania korras edevdamisega, ise küpsetatud värske leib lihtsalt ON üle mõistuse MAITSEV!
Teisalt on seesama koduleivalugu paljudele paras müsteerium. Tundub kuidagi tüsilik ning täitsa ise ja omapäe ettevõtmiseks liiga heidutav tegu olema. Õigeid riistu nagu ka pole ja misasja sinna üleüldse tarvis läheb ja kaua see kõik võtab ja...
Selleks, et Oma Leiva Lõhna ja Lugu ikka ja üha rohkem saaks, ootame Sind sel laupäeval, 9. märtsil Jaagole. Võtame leivamüsteeriumi juppideks, seletame need kohad, mis untsu võivad minna, selgeks ja muidugimõista teeme kõik praktikas läbi ka. Edaspidi imestad isegi, miks ometi Sa varem leiba ise ei küpsetanud.


Et leib iseäranis maitsev tuleks, teeme leivale lisaks valmis ka leivavormi ja juuretisetopsi. Savist leivavorm küpsetab leiba hoopis teistmoodi, kui plekist, silikoonist või muust tänapäevasest materjalist pann. Teiseks on isetehtud vormi eeliseks suurus- miskipärast pakuvad poed keraamilisi vorme enamjaolt minimõõdus- mis sellest leivast perele saab! Savist juuretisetops on aga oma leivapoja eest hoolitsemiseks- just keraamilises anumas tunneb ta end kõige kodusemalt.
Päeva osalemistasu on 50 eurot. Siia mahub kõik ülalöeldu- leivaõpetus, keraamilise leivavormi ja juuretisetopsi valmistamine, savid-glasuurid-põletus, lisaks hea seltskond, kõhutäide ja oma isiklik leivahakatus juuretise näol. Pihta hakkame kell 11.00 ja lõpetame, kui kõik valmis, orienteeruvalt 16 paiku. Osalemiseks palume endast kindlasti märku anda, ootan teateid e-kirjatsi, FBtsi, telefonitsi või muul sulle sobival moel.
Peatseni!