pühapäev, 11. november 2018

Väike jõulueelne käsitööspaa on 8. detsembril


Meie siin Jaagol arrrrrrrrmastame jõule ja seepärast hakkame ootusega juba lähiajal vaikselt pihta. Esialgu seame mõtted sedaperi, siis tulevad teod takkatraavi. Mitu tegu sünnib juba varsti, täpsemalt 8.detsembril. Siis avab Jaago talus uksed meie iga-aastane käsitööspaa, millest oled lahkesti palutud osa saama!
Väike jõulueelne käsitööspaa on sedasorti päev, mis on mõeldud jõulutunde otsimiseks ja leidmiseks. Päev täis ise tegemist ja käsitööd, maitsenaudinguid ja aega iseendale. Möödaminnes valmib selle mõnususe paistel muretult mitu jõulukinki ning leitud Tunnet (seda jõulu-oma) võid õhtul koju tassida nii palju, kui kotti mahub.
Sel aastal on spaapaketis kolm teemat. Kõigepealt vilditud miniloomad, minimõmmid ja muud võluvad mininukud- loe lähemalt altpoolt. Teiseks teeme tutvust meie moodi piparkoogikunstiga. Kolmandaks valmistame pidude hooajaks rahvuslikest helmekeedest inspireeritud ehte. Üllatused pole ka välistatud- mis jõuluootusaeg see muidu oleks!
Spaapäeva osalustasu on 50 eurot ning siia mahub kõik, mis päeva nautimiseks vaja: materjalid ja töövahendid, juhendamine ning kõhutäied. Osalemiseks anna endast kribinal-krabinal märku, sest laua taha mahub vaid loetud seltskond. Registreerumiseks kirjuta jaagotalu@gmail.com, helista telefonil 5297919 või saada sõnum FB kaudu.
Kirjutamiseni!

Spaa ajakava*
Alates 10.30 Saabumine ja sisseelamine
11.00 Juveelide aeg
13.00 Piparkoogikunsti aeg
14.00 Jõululõuna
15.00 Piparkoogikunsti aeg
16.00 Rebaste aeg (ja karude ja nukkude ja...)
19.00 Õhtusööma ja kojusõit

Tekstiiljuveelid
Kes oleks võinud arvata, et rahvulikest rikkalikest helmekeedest inspireeritud tekstiilist kaelaehe võib olla sedavõrd glamuurne? Valmistame tõelise pilgupüüdja, mis sõltuvalt valitud materjalidest lisab i-le meeleoluka täpi või on hoopis tõeline peaesineja. Kui nõksud käes, võid selliseid toredusi teha kohe mitu ning jõuluvana abilised sosistavad, et ehted sobivad imehästi ka kingituseks!

Minimaailm
Vilditud miniloomade ja mininukkude teema on maiuspala neile, kes armastavad nunnusid pisielukaid. Selgeks saavad nukutegemise nõksud ja töövõtted ning valmib väike tegelane koos aksesuaaridega. Kes esialgu end minimaailmas suure ja kohmakana tunneb, võib toetuda eelnevalt valmis seatud rebasenägudele ;)

Piparkoogikunst
Jaago moodi piparkoogikunst ei ole päris tavaline. Tule ja maitse järele!

*Ajakaval on lubatud venida, liikuda, ümber paigutuda ja teiseneda. Kõik on parima huvides.

esmaspäev, 8. oktoober 2018

Saviõdagud algavad 17. oktoobril: sgrafiito

Allikas: https://www.instagram.com/p/BauN9NdlnFG/

Milla sina viimati savi said?
Mis? Sügisel pole saanudki? Oioioi... paha lugu! Aga tule siis 17. oktoobril kell 18.00 kindlasti Jaagole - me teeme sgrafiitot!
On vägagi tõenäoline, et see viimane on sõna, mida Sa ei kasuta just iga päev. Et asi selgemaks saaks, tipsi internetti-pinteretti märksõna sgraffito ja vaata järele, aga lühikokkuvõte järgneb nüüd.

Allikas: http://firewhenreadypottery.com/

Keraamikamaailmas on sgrafiito põhimõtteliselt see, kui parajas staadiumis kuivanud saviesemele (näiteks valgele) valatakse pähe ports vedelat värvilist (näiteks sinist) savi, mis õige kuivus-märgusastme korral nakkub kindlalt aluspinnaga. Tibakese tahenemise järel saab asuda aluspinda sinise alt jälle välja koukima, aga mitte lauskaevandamise korras, vaid peenemate ja jämedamate kraapriistadega manipuleerides. Tulemuseks on kahevärviline linoollõiget meenutav graafiline pind. Kuivamise järel käib nõu ettepõletuses ning kaetakse seejärel läbipaistva glasuuriga, mis värvipigmendid eriliselt erksaks muudab. Tehnika puhul on ülilahe veel see, et pind jääb mõnusalt laineline ja käega on seda huvitav katsuda- hoopis teistmoodi kui vormist tulnud keraamikat.
On ju vahva? Vaata kasvõi neid postitusega kaasas olevaid pilte tõelistelt sgrafiitomeistritelt.

Allikas: https://www.instagram.com/modhome.ceramics/

Võid muidugi juba aimata, mis järgneb. Panen ette, et seekordses saviõdagusarjas võta käsile mistahes anum ning kribime sellele sgrafiito peale!
Kõigepealt teeme nõu valmis. Üleliia keerulisi vorme ei tule, sest tehnika tahab mõjule pääsemiseks pinda, millel esineda. Kausid, vaagnad ja lihtsa vormiga purgid on hea valik. Igati teretulnud oled ideega, mis just sulle vajalik, olgu selleks siis pere supikausid (ahoi, Janika ja Teele!) või lõngakauss (Heili, uu!).

Allikas: https://www.instagram.com/p/vCrMCIw1AU/

Anum(ad) valmis, valan selle/need õigel ajal angoobiga üle ja lasen taheneda. Siis asume ilupilte anumale kraapima ja seejärel glasuurime. Valmis saame umbes nelja kohtumiskorraga, niisiis jõuame ilusti enne jõuluootusaega valmis.

Allikas: https://www.pinterest.com/louielightfoot/playing-with-mud/

Osalemistaks on 12 eurot/õhtu ehk siis teema peale kokku 48 eurot. Tasuda võib korraga või jupikaupa ja nagu ikka, on siin sees materjalid, põletused, tööriistad, juhendamine ja toasoe. Kõik muu mõnus on jumalamuidu peale- nagu näiteks pimedad õhtud :), hea selts ja kuum tee.
Ootame nii tuttuusi kui vanu kalasid, koge(ne)m(at)usele vaatamata saavad kõik hakkama! Need, kes tunnevad, et loomingusoolikas on umbes ja ideepõld lage nagu sügisene peedipeenar, ei pea samuti kartma, paar potentsiaalset kavandit, mida oma anuma pinnale uuristama hakata, annan ette ka.
Et teaksin savi, ahjuruumi ja piparmünti varuda, registreeru palun telefonitsi, e-kirjatsi või feissbukitsi.
Peatse kohtumiseni!





teisipäev, 2. oktoober 2018

Jaago sõprade kohvik 18. oktoobril: mummumärsid ja täpikotid





Nüüd on vist tõesti nõnda, et selleaastane imeilus suvi on otsad kokku tõmmanud ja saab rahulikult uue aastaajaga pihta hakata. Mõnus! Minule meeldib sügis väga. Sellal on täiesti seaduslik tunda rõõmu vaiksematest ja rahulikumatest õhtutest, natukesest logelemisest, toidumõnudest, pliidikütmisest ja perega koosolemisest. Las need tööd jäävad pealegi sinnapaika, õhtu ju juba pime, küll jõuab homme. Või ülehomme. Või uuel suvel. Kahtlustan, et põhjamaalastena oleme siinkandis ikka karudega vähemalt kaugelt sugulased. Kui ka päris talveunne ei jää, siis energiasäästu ja varukogumisrežiimile küll. Ja nii peabki. Oled suvise tegusa aja järel igati ära teeninud võimaluse aeg maha võtta ning teha midagi toredat ja head enda jaoks.


Ülalöeldust tulenevalt on mul Sulle sügisene väljakutse! Selles mõttes, et kutsun sind kodust välja. Meile Jaagole. Arendustöö tulemusel ristasime siin omavahel nimelt õpitoa ja kohvikuelamuse ning saime tulemuseks
JAAGO SÕPRADE KOHVIKU. 


Jaago Sõprade Kohvik on sedasorti ettevõtmine, kus alati leidub sinu moodi mõtlejaid ja tegutsejaid, kus roosas tassis aurab piimavahuga kohv või tee ja käsitöö kõrvale käib kindlasti kook või tordilõik. Hubane õhtu, kuhu on mõnus tulla näiteks sõbrannaga või emaga või tütrega või... ja kohvetada (või teed juua) ja kooki süüa ja samal ajal oma kätega midagi luua.


Kohvik on avatud igal neljapäeval üle nädala, 18. oktoobrist alates. Üks teema võib kesta ühe või mitu korda ning muidugimõista ei peatu me enne, kui kõik on valmis ;)

Meie kõige esimese kohvikuõhturea teema on kaks ühes. Esteks korduvalt küsitud praktiline snipperkott- just täpselt paras, et võtmed-telefon-rahatask sisse visata ja pidevalt puusal hoida. Mõnus pikarihmaline sõber, pärisnahast detailide ja korraliku vaskneedilise viimistlusega. Et õlakott end aga üksikuna ei tunneks, saab ta seltsiliseks kopsakamat sorti mummumärsi, kuhu mahutad soovi korral poekraami, trenniriided või tite koos varujuppidega. Niisiis kokku kaks kotti.


Ühe korra oleme tarviliku nessessääri juba ette võtnud (loe soovi korral siit) ja ka äkknäkk on teemaks olnud (vaata siia), aga seekord teeme pauku uutmoodi. Õlakott tuleb tekstiilist, mitme praktilise sahtliga ja ise kujundatud kangaga. Sangad teeme pärisnahast ja lööme koti külge vasekarva kinnitusneetidega.




Mummumärss on aga hoopis isemoodi. Ümmarguse põhjaga, aga tänu isevärki nipile, mille puhta kogemata ja käes olnud taaskasutusmaterjali toel leiutasin, hoiab imehästi vormi, käies samas tühjana kergeks mõnusaks pannkoogiks kokku. Samuti pärisnahast sangadega, mis kindlaks kinnituseks needitud. Minu piltidel on kotid eri värvi, aga Sinu omad võivad muidugimõista värvi poolest sõbrad olla.


Et kõik oleks tõeliselt nõnda, nagu hing ihkab, siis alustame päris algusest. Mis ei tähenda seda, et lähme põldu kündma ja lina külvama, aga kanga trükime igatahes küll ise. Mummuliseks! Sest mummuline elu on mittemummulisest tunduvalt lõbusam ja mummude kõrval on keeruline kurb või vihane olla. Pealegi on mummud üks imeliselt paindlik kaunistusvõte, mis sobib täiendama nii minimalistlikku sirgjoonelist siluetti kui ka pitsivahust romantikat. No  olgu, kui sul ikka mummude peale allergia tuleb (lähed täpiliseks või midagi :)), siis võime muud ka trükkida, aga anna siis enne märku, arutame asja läbi.


Esimesel kohvikuõhtul (18. oktoobril) lõikame kotijupid välja ja teeme kanga täpiliseks. Teisel korral (1. novembril) paneme kokku ühe ja kolmandal (15. novembril) teisegi koti. Vajadusel teeme lisakohvikuõhtu ka- et ripakil töid ei jääks, neid on kohvikutagi küllalt :).


Teema eeldab, et õmblusmasin pole päris võõras ja enam-vähem sirge õmblus tuleb välja. Siis saad kindlasti hakkama. Neil, kel võimalik, palun teisel ja kolmandal trehvamisel õmblusmasin kaasa võtta. Meil küll mõned on, aga oma masinaga tulevad asjad alati paremini välja ja kõigile ei jagu hästi.
Materjali osas võid võtta oma või loota kohalikule. Kui ikka kindel koti nägu ja tegu silma ees, soovitan kanga ise osta, siis on kindel, et toon saab õige. Minu käest saab ka, aga siis on värvivalikud Sinu eest juba tehtud. Kangas ise olgu ühetooniline tugevam linane või puuvillane kangas, nõustan vajadusel meeleldi telefonitsi või kirja teel, mida täpselt kaasa võtta. Trükivärv on must, niisiis ei tasu valida üleliia tumedat tooni.


Kohviku osavõtutaks on 16 eurot/õhtu. Selle sisse mahuvad piimavahuga kohv ja tee, hõrgutav kook, materjalid, tööriistad ja õpetussõnad ning toasoe. Isuäratajaks ütlen, et 18. oktoobri koogimenüüs on Marjane Miisu- tiramisust inspireeritud purgitort- aga edaspidi saab mekkida ka näiteks maasika-basiilikutorti või sametist sidrunikooki.
Loodan, et nüüd on koogi- ja mummuisu põhjalikult peal ning kohtume peatselt. Registreeru ruttu, sest kohvikusse mahub vaid kaksteist külalist. Täiesti pragmaatilistel põhjustel muide- kaheteistkümneks lõigatud koogid maitsevad kõige paremini ;)
Näeme kohvikus!



neljapäev, 5. juuli 2018

Avatud talude päev Jaago käsitöötalus



22. juulil oleme jällegi tavapärasest avatumad. Kohe nii avatud, et ootame külla terve päeva ja ilma erilise etteteatamise, registreerumise või osavõtumaksuta. Sest avatud talude päev selleks ongi!
Meie jaoks on see päev võimalus tutvustada eluviisi, millega oleme üleni rahul ning mille puhul on raske eraldada seda, mis me oleme, sellest, millega leiba teenime. Nii näevad külalised kõike (no olgu, mitte päris KÕIKE :)), mis meie elustiili juurde kuulub- peret ja sõprusringe, head toitu, aiapidamist, säästlikku ehitust, koduloomi, enesehoolitsust ... Osa sellest enda, osa naabrite abiga.

Meie päevakava 22. juulil:

¤ 10.00-19.00 Jaago talu ühepäevakohvik kookide, jookide ja toekamate kõhutäitega. Varasemate aastate parimad palad­- maasika-basiilikutort, purgikoogid, burgerid, värsked salatid- ja uued üllatajad.
2018. aasta eri: Jaago poiste jäätisekokteilibaar!
¤ Meie keraamika ja kaisukarud
¤ Jaago talu õpitoad (tasuta)
14.00 Mässitud suvevõrud
16.00 Lepatriinu-õpituba 
¤ Kitarrimuusika perepojalt 12.00 ja 18.00
¤ „Laisa aedniku seiklused permakultuuri ja põhupeenramaailmas“ 11.00, 13.00 ja 17.00 - jutuajamisega jalutuskäigud perenaise köögiviljaaias, ruutaianduse, heinapalli- ja permapeenarde tutvustus. Lisaks ülevaade käsitööküüni sünnist ja kogukonnaehitusest.

Et küllatuleks oleks huvitavam, palus Jaago käsitöötalu sel aastal oma õuele ka ümberkaudsed talud. Niisiis leiad siit lisaks meie enda perele ka naabertalude esindused ja töötoad.

¤ Halliku talu HELMI köögispaa (materjalide maksumus osaleja kanda):
11.30 Kehakoorija koduköögi ainetest ja looduslikest õlidest
12.30 Tee ise deodorant- samuti koduköögi ainetest ja looduslikest õlidest
13.30 Nahaniisutaja- isiklik ilusegu eri õlidest
¤ Kas tead, kuidas valmib hea koduvein? Tule ja uuri Vana-Palutootsi koduse pruulikoja peremehelt järele! 
¤ Eha talu hobused kell 15.00-17.00. Ratsasõidud ja hobuste patsutamine

Peatse kohtumiseni!

reede, 15. juuni 2018

Jaago suvelaager 11.-12. augustil


11. ja 12. augustil oled oodatud Jaago tallu puhkama. Käsitööpuhkama. Sest aset leiab (üheteistkümnendat korda muide!) Jaago talu suvelaager. Kogenumad käijad juba teavad, et see on meelitav segu käsitööst ja ise tegemisest, maamõnudest, paljajalu murul kõndimisest, headest jutuajamistest, rikkalikust toidust ja iseolemisest. Oled väga oodatud!

Programmile andis seekord piirjooned mõte suvisest aiapeost. Jah, just, aiapeost! Mõnusast vabast olengust, kuhu kindlasti kuuluvad hea kohv, hea ise tehtud toit, õues söömine, lustlik meeleolu ja värvikad kaunistused. Niisiis valmistame hea filtrikohvi tegemiseks keraamilise koonustassi, paneme kokku pallikette ja vimpliridu, keedame käsitöömoosi ning teeme laualina külge riputusraskused. Täpsemalt saad teemadest lugeda altpoolt. Välistatud pole üllatusõpitoad!

Kui puhkus, siis olgu ka kõht täis, saun kuum ja seltskond hea. See kõik on Jaagole tulles olemas. Laua katab looka Tillu, sauna kütab peremees ja tuju toote kaasa teie! Lisaks on selleaastastele laagrilistele meil varuks vahva õhtune üllatus, millest osasaamiseks lihtsalt peab kohal olema.
Osalustasu on 66 eurot ning sisaldab kõike laagriks vajalikku: materjale, juhendamist, töövahendeid ja söömaaegu. Ööbimine ülakorrusel tasuta, aga kaasa tuleb võtta oma magamisvarustus. Registreerumiseks kirjuta jaagotalu@gmail.com, saada sõnum FBs või helista!
Peatseni!

Filterkohvitass
Aiapidu, hea kohv ja külalised käivad kokku nagu sukad ja saapad. Kas sina tead, et hinnatud filtrikohvi on  mõnus valmistada keraamilises koonuses, ilma mingite elektriliste masinateta, vaid käsitööna? Kohvipäeval teeme savist filtritassi ning õpime, kuidas seda kasutada. Kui kohv ja sina pole teineteist leidnud, saad selle asemel rõõmustada end teetassiga, mis teelehed tassist välja kurnab.

Palliketid ja vimplid
Hea pidu mitte üksnes ei ole, vaid ka näeb hea välja. Niisiis vajab see meeleolu loomiseks pallikette, vimpliridu ja tuules lehvivaid kaunistusi, kergeid ja rõõmsaid, mis kuulutaksid tulijale kohe- siin on pidu! Kui soovid meeleolu kogu aasta hoida, ei keela keegi muidugi kõike peale olengut otseteed tuppa tõsta ning näiteks töönurga või elutoa ilmestamiseks kasutada.

Laualinaraskused
Kui aialaua lina tuulega liiga ülemeelikuks muutub, keerame tal kuraasi maha meeleolukate riputusraskustega, mis lennutuju ära võtavad. Lustlik ja praktiline komplekt sobib hästi ka kõigi tulevaste suvepidude külakostiks ja kingipakiks.

Sõstralõpumoos
Hea pidu vajab head toitu. Siin me muidugi kõiki maailma asju proovida ei jõua, aga ühe maitseka käsitöömoosi teeme küll igaühele koju viimiseks valmis. Kas tead, kuidas sõstralt seitse nahka koorida? Moosi põnevate lisanditega vürtsitada? Käärimisvabalt purki pista? Ei? Meie teame ja õpetame teile ka! Aga et miks käsitöömoos? Tule kohale, saad teada ;)


Laagrikava aegade kaupa*
L. 11. august
11.00 Saabumise ja Kohale Jõudmise aeg
12.00 Saviaeg
14.00 Lõunakõhutäie aeg
15.00 Villaaeg
19.00 Õhtukõhutäie aeg
20.00 Üllatuse- ja saunaaeg
... Hea Une aeg

P, 12. august
9.00 Hommikukõhutäie aeg
10.00 Moosi- ja kohviaeg
13.00 Lõunakõhutäie aeg
14.00 Kiviaeg :)
18.00 Õhtukõhutäie aeg
... Kojusõidu aeg


*Kõik võimalikud ajamuudatused teenivad parimaid huve






esmaspäev, 23. aprill 2018

Saviõdagud 9. mail: oivalised koivalised


Õhtu. Naine peseb nõusid ja hakkab ühtäkki kihistama.
Mees: "Mis sa naerad?"
Naine: "Ma pesen tassil jalgu!"
See armas olustikupilt, mida värske tassiomanik minuga jagas, on lugu elust enesest, peategelasteks nimetatud mehe ja naise kõrval just sellised jalgsed isendid,  nagu juuresoleval pildil näha.
Tee, mis tahad, aga käppadele upitatud anumad, olgu tegu siis kruusi, kausi või taldrikuga, kipuvad mõjuma suursugusemalt, uhkemalt ja vahvamalt kui nende jalutud sugulased. Nõnda saavadki selle hooaja viimase saviõdagusarja teemaks
JALGSED ANUMAD.
Võimalusi on äraütlemata palju, sest selle nimetuse alla mahuvad kõige mitmekülgsemad vormid tordialustest ja jalgadega kaussidest pokaalideni välja. Sihvakad sääred või käpakesed kõhu all, tass, vaagen või kauss, üks jalg või sada- see jääb Sinu otsustada.


Muu saab olema, nagu ikka. Kohtume kolmel-neljal järjestikusel korral, miskäigus valmib Sinu soovi kohane jalakestega vorm. Oodatud on kõik, nii algajad kui ammused oskajad. Osalemiseks palume etteteadet, kogumaks on 35 eurot ning kohapeal on kõik tööks vajalik olemas. Olgu öeldud ka see, et tulla võib ka hoopis teemast mööda, oma soovi järgi tegutsema.
Esimene trehvamiskord leiab aset 9. mail ning järgmised kahenädalaste vahedega, ikka kolmapäeviti kell 18.00, ikka Jaagol.
Kes on käpad :)?


esmaspäev, 16. aprill 2018

Teeme 6. mail permapeenra ära!



Pikema staažiga blogijälgijad teavad juba, et kevadeti tõstab potipõllunduskirg minus alati uhkelt pead ning varem või hiljem jõuab mõni selleteemaline postitus ka lugejateni. Seejuures tunnistan ma alati ausalt, et olen tegelikult laisapoolne aednik, kes teeb otsuseid ja kasvatamist pigem sisetunde kui tohutu raamatutarkuse toel. Mõnikord läheb õnneks, teinekord lähen alt- niimoodi õpingi. Mingi grammikaupa väetiste kalkuleerija või skeemi järgi tagasilõikaja ma pole ega vist saagi selleks. Minu ideaal on peenar, mis annab saaki, pakub silmailu ning seda soovitavalt võimalikult väikese töö ja ajakuluga.
Juuresolevatelt piltidel on selgelt näha, et oleme meiegi potipõllundust teinud täiesti klassikaliselt. Kaeva aga maa üles ja kobesta ja vea vaod sisse ja... Suur ja töömahukas, kuigi viljad olid muidugimõista väga nauditavad.



Tahtsin aga vähem vaeva ja rohkem plaksutamisväärset tulemust. Nii katsetasime mõni aeg hiljem ruutaianduse põhimõtetel toimivat peenramajandust ning rajasime heinapallipeenra.




Sel aastal tahame lisada veel ühe eksperimendi- permapeenra. Permakultuur on sedasorti holistiline elu- ja aiapidamisstiil, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. Permakultuuri idee järgi toetab ja varustab loodud süsteemi iga element teisi ning lõppeesmärk on võimalikult iseseisev tervik, millesse inimene oma vajadusetega sobitub loomuliku osana. Aiapidamise puhul tähendab see olemasolevate ressursside kasutamist ning peenraid, mille märksõnad on sonkimata muld, multšimine, kõrg- ja kuhikpeenrad ning vähe kastmist.



Täpselt sedasorti peenar, mida meie käsitöömaja vajab! Mõtle ise, kas poleks tore, kui meie suurest õhtuaknast avaneks vaade enda eest ise hoolitsevale peenrale, mis kasvatab külalistele maasikaid ja pakub lilleilu?
Permakulturist ei asu iga hinna eest üht või teist sorti kasvatamist jõuga installeerima, vaid lähtub sellest, mis käes ja olemas ning ehitab oma aia üles just sellele. Seega vaatasime meiegi Jaagol ringi. Mis meil (üle) on? Pirakas kuhi poolmädanenud palke. Jep. Igal aastal tekkiv kuhi viljapuude tagasilõigatud oksi. Jah. Ports põllukive. Seal. Teeservse eurokraavi kaevamisest tekkinud mullahunnikud. Mhmhh. Suve jooksul kuhjakaupa muruniidet multšiks. Olemas. Ongi peenar koos!


Teeme ära! Juba 6. mail, ülemaalisel talgupäeva järgsel päeval. Justnimelt JÄRGSEL, sest laupäeval on Jaago käsitöötalu kamp täiskoosseisus Tartu Kevadlaadal ja see tähendab ju selgelt seda, et me samal ajal talguid pidada ei saa. Ja mis seal ikka, et suurem osa Eestist puhkab sellal talguväsimust välja, meie omad tulevad nii põnevad ja mõnusad, et neid võib pidada ka pühapäeval!
Kogunemine ja soojade saiakestega kostitamine toimub kell 10.00 Jaago käsitöötalus, hoogtöö algab kohe selle järel. Toimub kaevamist ja tassimist, lükkamist ja tõmbamist, ladumist ja lahtivõtmist, kuhjamist ja silumist. Kasutusel on labidad, kärud, kühvlid, rehad, ämbrid ja kümme isiklikku sõrme.


Talgukõhutäis ja kohvepausid meilt, hea selts ja kaasalöömine teilt. Iga osaleja boonuseks on teadmised teistmoodi aiapidamisest ning varasemate aastate ruutaiandus- ja heinapallipeenrakogemustest. Koju minnes tahad kindlasti mõnda neist kohe katsetama hakata!
Kaasa võta võimalusel töökindad ja labidas, rõivastu ilmastikule vastavalt ning pane jalga mugavad tööjalatsid. Kindlasti raba kaasa kogu oma peenrakogemus, nii õhuke või paks kui see ka poleks, sest omavahelistest vestlustest ja ühistest teadmistest ujub pinnale huvitav.
Registreeru talguveebis või kirjuta või helista!
Näeme varsti?



kolmapäev, 7. märts 2018

Vormikas leivapäev Jaago talus 24. märtsil



Leivaga on eestlasel eriline suhe. Misiganes otsast vaadates. Alates vanavanemate kombest leivalt andestust paluda, kui paluke põrandale kukub kuni välismaal tekkiva eepilise Musta Leiva Isuni välja. Palusin minagi peale mitmekuulist Inglismaal elamist leivakoti juba lennujaama vastu tuua ja mugisin selle õnnelikult tühjaks..


Leiba saab poest, pagarikojast või ise küpsetades. Poes on muidugi valik üüratu ja osta saab igasuguseid leibasid, aga päris värske leiva lõhna ja maitset ikkagi mitte. Sellepärast küpsetavad paljud leiba kodus või käivad õigel kellaajal Muhu Leiva pagarikojas passimas.
Kui ühed arvavad ise küpsetamist tülikaks pusimiseks või vaatavad sellele kui kaasajooksmist mitte väärivale moehaigusele, siis teised ei võta poeleiba suu sissegi. Meie pere poest toodut ära ei põlga, aga leiame, et ahjust tulnud koduleiba ei ületa miski. Kodune leivategu palju ei vaja- pisut teadmisi ja oskusi, head toorainet ning väga head küpsetusvormi.
Leivategu õpetas mulle kõigepealt ema onutütar Ala-Kõlli perenaine Marina. Marina teeb head leiba ja räägib head juttu. "Edimene leib läts aia taade," ütles Marina oma leivateo kohta. "Aga ima ütels, et taad saad luitsaga süvva küll," oli ema nätske leiva meistrit lohutanud. Hiljem kippusid leivad jälle liiga kõvaks küpsema. ""Esäle säändsed junnid ja järakad miildusegi," ei olnud Marina ka selle üle kurb. Seejärel tulid leivad juba hästi välja.
Marina leivaõpetus on mul siiamaani retseptiraamatu vahel, aga trikke, nippe ja maitseuuendusi on ajapikku kogunenud lisakski. Nüüd teen leiba juba üsna kinnisilmi ja kodus on koduleiba peaaegu alati.
Mõnikord juhtub muidugi apsakaid ka. Näiteks tol laupäeval, kui napilt enne sünnitusmajja minekut veel leiva tahtsin ära teha, sest leivapojake oli juba üles pandud. Segasin taigna kokku ja arvasin ise küll, et kõik sai hästi. Leib tuli ahjust, meie vurasime sünnitusmajja, pere jäi koju leiba sööma. Tagantjärele selgus, et sool jäi tuhude vahel taignasse panemata- leib oli purumage! Hiljem pidin kogu teo õhukesteks viiludeks lõikama, soolahelvestega üle puistama ning ahjus õhikuteks röstima. Õnneks oli ka nii hea.
Aga just nagu telekareklaamis- see pole veel kõik! Järgmisel korral leivategu alustades selgus, et juuretisekausi olin küll korralikult külmkappi susanud, aga leivapojuke uue teo jaoks oli võtmata jäänud. Kauss oli tühi mis tühi. Siit moraal, et leivategu ja sünnitamist ikkagi korraga teha ei saa.


Muudel juhtudel saab leivateoga igaüks hakkama. Ma pole nõus, et leivategu on keeruline. Tegelikult on see üks lihtsamaid küpsetisi üldse, sest aineid on vähe ja taigna kokkusegamine seetõttu kerge. Olgu, mõned asjad on, mille vastu ei tohi eksida. Ja planeerida tuleb ka, sest leivategu algab juba küpsetamisele eelneval päeval. Aga kui kõike seda tead, tuleb leib alati välja.
Nagu öeldud, on hea leiva jaoks vaja oskust, seejärel riistu ja taignamaterjali. Sestap sündiski mõte need kõik ühe päeva peale koondada. Niisiis toimubki
24. märtsil Jaago talus
VORMIKAS LEIVAPÄEV,
kuhu, nagu ikka, on kõik lahkesti oodatud.
Päev on mitmekesine. Leivapäeval osaleja teeb endale ise savist parima keraamilise leivavormi, mis ei põlga ära ka keekse, saiu ja pikkpoisse, oskab edaspidi ise leiba* küpsetada, viib koju leivapojakese, mille abil oma kodu leib hakkama panna ning läbib leiva küpsetamise teooria ja praktika. Ohtralt leiba sööb muidugi ka.
Päev kestab orienteeruvalt 11-17. Osalemistasu on 50 eurot ning sisaldab nii leivavormitegu (savi, juhendamine, põletused), lõunast kõhutäit kui ka leivaküpsetamisega seonduvat (sealhulgas leiva õpituba ja juuretisepojake kojuviimiseks).
Kui tahad kõiges sellest osa saada, anna märku, et oled huviline ja näeme varsti. Laua taha mahub viisteist inimest, niisiis kärmelt registreeruma!



*Me siin Jaagol ei pretendeeri mingile ühele ja ainsale Õige Leiva Õpetuse monopolile, sest leivamaitsed on küllap erinevad. Selgeks saab see, kuidas meie siin leiba teeme ning kuidas leib kerkima ja küpseks saada. See käpas, saad kodus edasi püüelda omaenda isiklike maitsetähtede poole!

teisipäev, 20. veebruar 2018

Saviõdagud algavad 28. veebruaril: korrusvaagnad


Pildiallikas: http://moziru.com/images/dessert-clipart-cake-stand-3.jpg

Ma olen suur korruste fänn. Mitte selles mõttes, et meeldiks treppe mööda joosta (kuigi peale kuklirohkeid vastlaid ja vabariigipidustusi ei teeks vist paha :)) vaid hoopis kihilisust silmas pidades.
Sest mõtle ise- mis võiks olla parem, kui vaagnatäis midagi head? Mis muud, kui topeltvaagnatäis head! Kui aga topelt hästi ei taha ära mahtuda, on loogiline lahendus asjad üksteise peale tõsta. See kehtib nii majade (kaks korrust on parem kui üks :)), rõivaste (kihiline on ilus ja lehviv ja soe), lastevoodite (nari on põnevam kui sohva) kui koogivaagnate kohta (rohkem kooki on igal juhul parem kui vähem). Ma ei usu, et see rohkem on uhkem mentaliteet on pelgalt suure pere mõtteviis, kuigi tuleb ausalt nentida, et meil üldiselt vähega pole enamasti midagi peale hakata. Küllap on palju head asja hea ka siis, kui sul pole suur pere. Piisab lihtsalt sellest, kui on piisavalt  sõpru, kellele tahaks midagi serveerida või kodu, mida mõne tähtpäeva puhuks millegi ilusaga ehtida. Mina näiteks seadsin seekord meie korrusvaagna hoopis kodukaunistamise teenistusse.



Ühesõnaga, nüüd on selge, kust tuli seekordne saviõdaguteema. Haudusin selle välja juba sügisel, tips enne Joolepi sündi. Vajaliku varustuse hankisin ka juba eelmisel aastal. Mhmh. Nüüd jääb üle vaid asi teoks teha.


Niisiis,
Jaago talu korrusvaagnateemaline saviõdagusari saab alguse juba 28. veebruaril. Ikka Jaagol, ikka algusega 18.00. Nagu alati, on sõltumata ettevalmistusest ja algteadmistest kõik oodatud, sest kõik saavad hakkama ja kõigil tuleb hästi välja! Kohtume kolmel kuni neljal korral üle kolmapäeva, alustame algusest (savi) ning lõpetame lõpuga (kokkukruttimine ning koogid peale:)). Korrused võivad olla ümmargused, kandilised, tähekujulised, täpilised, tipilised, sibrusäbrulised, pitsilised- võimalusi on lõputult. Ideesurfinguks sisesta Pinteresti märksõna tiered cake stand. Küllap leiad, et raske on rahulikult istudagi, kohe tahaks pihta hakata. No vaata kasvõi seda siin:

Allikas: https://www.wayfair.com/The-Holiday-Aisle--Christmas-Star-3-Tier-Cake-Stand-Set-THLY2098-L6318-K~THLY2098.html?refid=PINTO49-THLY2098

Osalemistaks 50 eurot sisaldab kõike vajalikku soojast toast ja münditeest materjalide, juhendamise ja keraamikapõletusteni välja. Tasuda võib jupikaupa või ühekorraga. Koju kõnnid kahekorruselise iluvaagnaga ning oskuste ja teadmistega edaspidi korruseid lisada, korrata ja uut moodi teha. Ruumi jagub laua taga kuueteistkümnele, seega tuleb osalemishuvist kiirelt märku anda. Teateid osalemise kohta võtame vastu telefonitsi, sõnumitsi, e-kirjatsi, tigupostitsi või misiganes mul moel, mis asja selgeks teeb.
Korrusteni!


neljapäev, 8. veebruar 2018

Potikedrale!



Kuigi blogisse ja Facebooki kiigates võib tunduda, et Jaagol ei toimu kohe mitte kui midagi, on vaikus vaid näiline. Meil toimub palju, lihtsalt mitte töisel lainel :). Ainult natuke siputav novembripamp on  muutunud mõnusalt naerukaks suhtlejaks, kes oskab asju pihku võtta, ümbritsevate inimeste tuju heaks teha ja oma tahtmistest häälega teada anda.


See kõik on nii paeluv ja põnev, et muud sinna kõrvale ei tahtnudki kohe meelega mahutada. Ausalt öeldes võtsime Joolepiga lihtsalt jaanuarikuu peale üsnagi tegusat jõuluaega vabaks.
Nüüd aga tundub, et paras aeg toimekamaks eluks on jälle küps ja see toimekus saab olema Jaago käsitöötalu kontekstis täiesti UUS!
Eelmisel aastal taotlesime Kohaliku omaalgatuse programmilt raha, et soetada Jaagole potikeder ja settepaak, mis kraanikausi all aktiivsema savikasutuse puhul kanalisatsioonil ummistuda ei lase. KOP ütles jah ning nüüd ongi meil nimetatud riistad olemas. See aga tähendab seda, et paljuküsitud
KEDRAL TREIMISE ÕPITOAD 
võivad alata!


Treimine on tõesti ütlemata mõnus ja teraapiline tegevus. See vaat et hüpnotiseeriv pöörlemine ja (khm, kohati küll petlik) kergus, millega nõu kuju võtab ja muudab...mmm...sellesse on lihtne end unustada. Treitud tassidel on eriline hõng ja aura ning näpu vahel tnduvad nad teistmoodi kui valatud või käsitsi vormitud nõud.
Kui ka Sina tunned, et tahaks potikedral töötamise selgeks saada, siis võta kärmelt ühendust! Õpitoad hakkavad toimuma kolmele õppijale korraga, sest just niipalju on mul kokku potiketrasid, millel harjutada- üks jalaga ringi aetav, üks väiksem hobikeder ning viimati mainitud KOPi toel soetatud profikeder. Ongi hästi, sest eri vahenditega harjutades õpid enda keha paremini juhtima ning saad lõppkokkuvõtes osavamaks.
Tunnid toimuvad neljapäeviti etteregistreerimisega. Esimestel kordadel hoian su kätt, jalga, õlga ja kõike muud peos, hiljem saad tulla iseseisvalt töötama. Kedral treimine on nimelt 1% ettenäitamist ja nõkse ning 99% harjutamist :).
Esimene kohtamiskord on neljapäeval, 15. veebruaril kell 18.00, seega juba järgmisel nädalal. Harjutajaid võtan registreerumise järjekorras ning kui huvi on suur, tulevad kõne alla ka muud päevad. Ühe korra osalemistaks on 10 eurot ning see sisaldab kõike vajalikku- savi, juhendamist, tööriistu, kedrakasutust ning hilisemaid glasuurimisi-põletusi.
Mis siis muud, kui registreeruma!
Kirjutamiseni!

pühapäev, 31. detsember 2017

Jaago talu veebikool: kalender 2018


Aasta lõpul ja uue alguses köidab minu meeli alati kalendriteema. Mulle meeldib vajalikke asju silma ees hoida, ette üles märkida ning tagantjärele ka kalendri abil meelde tuletada.  Ehk on see pärit vanaemalt, kes samuti kõiki asja seinal rippuvasse kalendrisse (vanaemal küll kallendrihhe, pehme pika l-iga) kirjutas. Uurin isuga poevariante, sirvin veebi ja mõtlen, millist valida. Tihtipeale on pika ettevalmistuse tulemuseks lühike ja kiire sprint ise tehtud kalendri näol. Lihtsalt on nõnda, et enda soovidele ja vajadustele vastavat päevalugerit pole ikkagi saada.

Meie varasematest kalendritegudest saad lugeda siit ja siit, aga päris samamoodi ei taha ju mitu korda teha. Niisiis veeretasin selgi aastal mitut mõtet ja lõpuks sai mõttest lausa mitu jõulukinkigi.
Sarnaselt varasematele aastatele on mul kindla peale vaja seinakalendrit, kus lisaks kuupäeva vaatamisele võimalus ka omapoolseid märkmeid teha. Kui kõigi pereliikmete tekkivad asjatoimetused kohe üles kirjutada, on oluliselt väiksem tõenäosus, et mõned neist ühele ajale satuvad või hoopis kaotsi lähevad. Hää, kui riigipühad ja vabad päevad ka silma ees on. Teisalt tahaks asjalikkusele lisaks kalendrist ka ilu vaadata. Sestap olgu ruumi ka toredusele.
Nii ongi sel aastal kõigile Jaago sõpradele kingiks sedasorti (seina)kalender, nagu pildil näha. Kahest A4 formaadis külili-vaates paberist moodustunud A3 on klassikalise kalendri kombel allservast järgmise kuu peale keeratav. Iga kuu üks pool on kujundatud pildina, mille valid ja töötled ise, teine aga kuuruudustik, kus riigipühad ja tähtpäevad juba kirja pandud. Soovi korral saad neid ise täiendada ning kalendrisse kogu pere käimised, olemised ja tulemised juba varakult märksõnadena üles tähendada.
Kalender on kinnitatud vineertahvlile, mida hiljem, kui aasta läbi ja uut pole isu samamoodi teha, võib kasutada kriiditahvlina. Lehed kinnituvad omakorda tahvlile kiirköitja rõngariba abil, millesarnaseid saad kangutada mõne kasutuseta jäänud registraatormapi küljest.
Idee ja vajalikud failid meilt, teostus teilt. Mõnus, kas pole?


Vaja läheb:
Kalendrifaili
Akvarellipaberit
Vineeri
Tahvlivärvi
Augurauda
Registraatormapi rõngasliistu või kaasi, millelt need eemaldada
Kruvisid
Akutrelli või kruvikeerajat

Kõigepealt vali välja 12 pilti, mida soovid oma kalendris näha. Hea, kui fotod on piisavalt suured, siis tuleb väljatrükk kvaliteetne. Otsusta, millises stiilis soovid oma aastat näha. Mina töötlesin fotod pliiatsijoonistuste sarnaseks, kasutades selleks ülivahvat veebipõhist vabavaralist keskkonda http://funny.pho.to/ Joonistustele lisaks saad seal teha foto õlimaali või akvarelli sarnaseks, lisada raame, vidinaid ja eriefekte ning teha pilti mitut moodi huvitavamaks.


Vali soovitud efekt, lae oma arvutist foto üles ja veebileht töötleb selle sinu eest vastava filtriga. Saadud tulemusel hiire paremat klahvi klõpsates saad selle oma arvutisse salvestada.
Pildi võid juba enne üleslaadimist parajaks lõigata või teha seda töötluse ajal. Kui valid kogu aeg ühe formaadi, mõjub kalender pärast tervikuna.


Kuu nime lisamiseks kasutasin samuti veebipõhist kujundusprogrammi https://ipiccy.com/. Tippisin läbipaistvale taustale meelepärases fondis kuu nime ja salvestasin PNG-failina. Nii jääbki teksti taust värvituks ning seda saab kõikjale soovikohaselt paigutada. Sama võimaldavad mitmed teisedki kujundusprogrammid.


Nüüd avasin Wordi programmi, lükkasin paberi "landscape" asendisse, seadsin veerised minimaalseks ning sisestasin nii töödeldud foto kui kuu nime (insert image). Keerasin kuu nime külili ja suurendasin pildi ning teksti soovitud mõõtu. Pildi allserva jätsin pisut rohkem ruumi kui üles, sest allservas hakkavad olema augud, mille abil kalendrileht rõngastes püsib.
Nii tegin kõigi kuudega ja seejärel seadsin kõik pildid koos kuu nimedega ühte Wordi-faili. Nüüd oli mul (ja loodetavasti ka sul) 12 A4 formaadis ilusat pilti koos kuu nimetusega.

Kalendri kaanepildiks tegin iPiccys veel ühe läbipaistval taustal pealkirja- "Meie pere 2018". Avasin uue Wordi-faili ning sisestasin kõik kasutatud pildid. Lükkasin need väiksemaks ja keerasin siia-sinna nurga alla. Küljele lisasin pealkirja. Kaas valmis!


2018. aasta kalendriruudud (samuti landscape-vaates) leiad siit. Lingilt leiad nii Wordi-faili kui pdf-i. Seda selleks, et saaksid vajadusel kalendrisse oma tähtsaid ja toredaid asju lisada. Kui teed lisandused käsitsi, võid kasutada ka pdf-faili, siis on kindel, et kõik näeb välja nii kuis peab ning sinu Wordi-sätted (mis võivad meil ju erinevad olla) ei nihuta midagi paigast ära. Meie riigipühad ja tähtpäevad kirjutasin juba sinu eest ise kalendrisse ära.

Väljaprintimiseks kasutasin oma tublit ja töökat tindiprinterit ning akvarellipaberit. Kirjade järgi ei pidanuks masin seda sööma, aga kõik töötas hästi. Niisiis võid sinagi katsetada lubatust pisut paksema paberiga, nii tuleb kalender tuleb mõnusam ja toekam. Kehvemal juhul ei võta printer lihtsalt paberit sisse, siis saad sinna hoopis midagi joonistada.

Kindluse mõttes printisin kõike ühe paberi kaupa. Vaatamata must-valgele "joonistusele" kasutasin  maksimaalse kvaliteediga värvitrükki. Tee ka sina nõnda, tuleb ilusam.
Väljatrükil pane tähele:
Esteks tuvasta, kuidas sinu printer paberit võtab ja kuhu prindib landscape-vaates allserva, kuhu ülaserva.
Teiseks, kaanepildi tagaküljel on jaanuarikuu pilt, jaanuarikuu ruudustiku tagaküljel veebruari pilt, veebruari ruudustiku tagaküljel märtsi pilt jne.
Ja kolmandaks, pilt ja ruudustik on paberi eri külgedel üksteise suhtes "pea ja jalad koos". Seda sellepärast, et kalendril keeratakse uus leht nõnda, et võetakse kinni allservast ja tõstetakse see lehte pöörates ülaservaks. Kui ei usu, proovi ise! Kui ülalolev sõnastus segane tundub, tee ise mustandipaberil läbi. Lõika mõned pisemad paberid ning valmista neist kalendri makett. Siis saab täpselt aru, kuidaspidi pilt ja ruudustikud peavad üksteise suhtes asuma. Nii prindigi!


Nüüd lõika vineerist sobivate mõõtudega tahvel, millel kalender lesima hakkab. Mina lisasin oma A3 formaadi (sest kaks A4-formaadis paberit annab ju aakolme) servadele igale poole umbes 3 cm, s.t vineeritahvli mõõtudeks oli 50x37 cm.
Käi  servad liivapaberiga üle ja värvi vineer tahvlivärviga. Lase kuivada. Tõmba veelkord kergelt peene liivapaberiga üle.
Paiguta rõngasliist vineeri keskele ning kinnita kruvidega.


Augusta paberiploki allserv vastavalt oma rõngaliistule. Ülaserva keskele, servast ca 1 cm kaugusele tee samuti üks auk- no nagu kalendritel ikka, et saaks kalendri õige kuu kohalt avatuna hoida.
Sea paberid rõnga külge. Kõik klapib? Tõsta kogu kalender ülemise tahvlipoole peale ning märgi paberi ülaservas, kus on auk, vastav koht ka tahvlile. Kruti sinna üks kruvi või pisike konks. Kui muidu ripub kalender rõngaste küljes, siis juba homme võid esimese paberi tõsta ülemist auku pidi konksu otsa.
Ja ongi 2018 käes! Head uut aastat!