Saviõhtu 14. oktoobril: portselan
Oh, kui tore on häid uudiseid edastada! Eriti selliseid, mille kohta niikuinii on juba ääriveeri uurimisi olnud. Nüüd on mul võimalus kõva häälega hõigata: "Tule saviõhtule!"14. oktoobril kutsun Sind endaga kaasa teekonnale, mida isegi olen käinud vaid loetud korrad. Samas on see retk peibutanud juba ammu. Mul on vist päriselt juba 20 aasta tagant riiulinurgas üks kotitäis kondiportselani, mis oli toona vaat et ainumas mass, mida EKA keraamika õpilastel oli võimalik saada. Siiamaani proovimata. Algul oli aukartus suur- öeldi olevat hirmus kapriisne materjal. Siis ei olnud võimalust põletada- portselan kurnab keraamikaahju oma kõrge temperatuuri tõttu kõige enam. Ja siis oli alati eelisjärjekorras mõni teine töö, tellimus või õpikoda, nii et katsetusi sai teha vaid näpuotsaga. Niisiis on mu portselanikogemus tegelikult üsna õhuke. Võiks isegi öelda portselanõhuke :). Seepärast polegi ehk kõige õigem nimetada järgnevaid saviõhtuid õpikodadeks. Pigem ehk töötubadeks. Või... ühi…
