Aita Semul aidata!

Küllap olete märganud, et viimasel ajal on Jaago talu tegemistesse karude kõrvale ka üksjagu rebaseid siginenud. On ka põhjust! Novembris ilmus Inga esimene lasteraamat "Semu kolib sisse", mille peategelaseks on justament rebane, nimeks Semu. 
Semu sündis praeguseks juba peaaegu et kaks aastat tagasi. Arvuti ütleb, et fail esimese rebase-jutuga on loodud 7. jaanuaril 2017 kell ‎19:53. Selle aja kohta olen üles tähendanud nii:

 „Jutusta meile üks lugu,“ ütles Johan. Magamamineku aeg oli käes, aga nagu ikka, oli see meie peret tabanud ootamatult. Hambad said küll pestud ja tuba enam-vähem korda, aga uneisu- vaat seda ei paistnud ei vasakult ega paremalt. Miia vedrutas porgandpaljana täiesti keelatud moel jalgupidi külaliste varumadratsil, Jaagup sobras oma hiiglaslikus jalgpallikaartide kogus ning Johan ise oli soovi  esitanud tiritamme-asendist ning sadas nüüd sealt alla, teel jalaga hommikumantlit nagi otsast kaasa võttes ning voodi alla lennutades.

Ohkasin ja kummardusin hommikumantli järele.

„Olgu peale, aga ainult siis, kui saate lähema kolme minutiga unevalmis,“ esitasin ultimaatumi, mis oleks vedelaks võtnud ka maailma võimsamad riigipead. Ime küll, aga kolme minuti pärast oligi kogu mansa oma tegevused kokku pakkinud, Miia öösärgi selga tirinud ning kõik kolm kummalgi pool mind teki all.

„Aga kust ma alustan?“ küsisin mina.

"No miks sa ei võiks alustada algusest," pakkus Jaagup kõigutamatu loogikaga.

„Algusest,“ jäin mõttesse. „Olgu`s pealegi...“

Nii see lugu lahti läks. Peagi sündis mõnusast villasest kampsunist meie koju kaisu-Semu. Planeedi kõige nunnumate piltide meister Kadri Ilves joonistas Semu üles ja pisut hiljem pakkusin teksti ja pilti Postimehe Kirjastusele raamatuks. Kirjastus oligi nõus ning toimetaja Piret Veigeli, kujundaja Piia Stranbergi, keeletoimetaja Lyyli Virkuse ja mitmete teiste ühise pingutuste tulemusel nägi "Semu kolib sisse" novembris trükivalgust. 

Aga Semu ei ole mingi tavaline rebane, oi ei! Tema tahab maailma muuta. Paremaks. Nii saigi algusest saati otsustatud, et raamatu autoritasu ja osa müügitulust läheb mõnele sellisele projektile, mis aitaks maailma kasvõi sutsukenegi paremaks ja rõõmsamaks muuta. Juhus viis autori kokku Tartu Emajõe Kooli direktoriga. Emajõe Kool õpetab nägemispuudega lapsi ja ühel või teisel moel puutuvad selle kooliga kokku kõik Eesti pimedad lapsed. Kooli õppetöös peetakse ülioluliseks punktkirja õpetamist ning õppimist, sest pimedatele on punktkirja lugemise oskus sama eluline ja tähtis, kui kirjaoskus tavameeltega lastele. 
Punktkirjaraamatuid  aga teadagi raamatupoest ei leia.  Niisiis "tõlgivad" kooli töötajad ise oma kooli lastele õpikuid, õppematerjale ja ka lastekirjandust. See on kulukas ja aeganõudev töö, aga - kord tehtud - saab raamatuid spetsiaalse printeri abil vajadusel uuesti trükkida. Oskused ja vahendid selleks on olemas, aga ressursinappuse tõttu jäävad paratamatult vaeslapse ossa eelkõige lasteraamatud. 
Emajõe koolil on SUUUUUUR puudus heast lastekirjandusest. Siin tulebki Semu ja Semu lugejad appi! Iga raamatu ost toetab ühe euroga hea eesti lastekirjanduse "tõlkimist" pimedate punktkirja. Annetused aitavad punktkirja panna vähemalt kaks lasteraamatut. Emajõe kooli õpetajad on teinud ettepaneku "tõlkida" esmajoones punktkirja Heiki Vilepi „Une-Mati uued udujutud“ ja Ellen Niidu onu Ööbiku lood.  Pimedad ja vaegnägijaist lapsed saavad endale kaks põnevat uut maailma, mida ette kujutada, milles seigelda, millest rõõmu tunda ning oma lugemisoskust arendada ja kinnistada ja koolil on edaspidi olemas failid, mille alusel raamatud vajadusel uuesti trükkida. 
Semu kuulus liigikaaslane, Antoine de Saint Exupéry "Väikese Printsi" rebane tuletab meile meelde: "Vaid südamega näed hästi". Kui Semu jaoks heategevusprojekti otsisin, avastasin, et see on ka Emajõe Kooli moto. 
Mis oleks, kui aitaks neid üheskoos pisut?

Jaago sõprade jõulukohvik 13. detsembril: valguspurgid

Jõuludega on nii, nagu kõige muugagi- ise me nad endale loome. On täiesti arusaadav, kui alati pole selleks aega ja võimalust, vahest ehk viitsimistki- jõuluehtes kodu oleks küll tore, aga kust sellega pihta hakata? Õnneks ei vaja jõulumeeleolu ilmtingimata palju pingutamist. Täiesti korraliku suuruse ja mahuga jõulutunde jaoks läheb hädapärast vaja vaid kaht asja- head muusikat ja üht valguspurki.

Muusika jaoks on mul soovitus kohe olemas. Kolasin eelmisel laupäeval Tallinna Raeplatsi läheduses ja sattusin poodi, kus parimas eas müüjadaam oli muusika kaupluse kohta tavalisest kõvemaks keeranud ning nõksutas selgest kuulamismõnust puusa. Oli  võimatu jätta küsimata, kellega tegu. Sain naerusuise vastuse: "Jaan Jahimehega". Nii saingi tuttavaks James Hunteriga.
Kuula ise, minu meelest on täpselt parasjagu jõul! Mitte selline pühademuusika, mis sulle pähe kinni jääb ja seal lõpmatult tiliseb-tiliseb-tiliseb, vaid mõnusa lebomeeleoluga R&B, mille saatel võid nii õhtust süüa, juttu ajada, lauamänge mängida kui ka- kui ikka teisiti ei saa- tööd teha. Meeleolu tuleb tegevusele vaatamata ja muusika tõttu niiehknaa.




Nojaa, ja siis see teine asi. Valguspurk. Seda võib kasvõi söömata vaadata- nii ilus on. Siluetid ja mitmekihiline paber joonistavad klaasi pinnale talvelugusid. Tibatillukesed led-lambid sädelevad nagu tähed. Klaas aitab sära paljundada.

Samas igati lihtne ja mõnus tegemine. Natuke õpetussõnu, nokitsemist kääride ja noaga ning voilaaaa, ongi olemas. Nagu näed, on minu purk silmapaistvuse huvides veel mootori külge saanud- pöörleva aluse meisterdas mu isa Ain mikrolaineahju mootorist ja lambilülitist. Kui Sul pöördalust ega õhinapõhist isa ei juhtu leiduma, siis aseta valguspurk lihtsalt lauale/pakule/muule alusele ning palista mandariinide või punapõsksete õuntega. Kinnitan, et imeilus  ja jõulune on ikka. Lisaboonuseks on ka näiteks päkapikkudel hubases valguses hea toimetada, pole ohtu, et väikemehed pimedas koperdades jalaluu murravad või midagi. Ühesõnaga hea ja tarvilik purk!
No voh, selles Jaago jõulukohvikus, mis 13. detsembril kell 18.00 aset leiab, täidamegi purke valgusega. Kõik vajalik esimeseks tööks on siin olemas, Sina anna ainult teada, et oled tulija. Kui soovid, võid kaasa võtta oma purgi. Täiesti vapustava tulemuse saab vana paksust ebaühtlasest klaasist silinderja purgiga- valgus võimendub seal iseäranis erilisel moel- aga selliseid ei ole mul lihtsalt kõigile pakkuda. Kui sul selline olemas on, võta enda jaoks kaasa. Kui jõulud möödas, saad purgi jälle tavapäraselt kasutusse võtta.

Kohvikule kohaselt kuulub õpitoa juurde kindlasti ka piimavahuga kohv, tee ja koogid. Et tegu on aasta viimasega, siis võta julgelt kaasa ka kõik need, kes soovivad osa saada vaid meie jõulumeeleolust ja maitsenaudingutest- koogivaliku teeme seekord kopsakama!
Osalustasuga on sedapsi, et töötuba (purk, valguskett, materjalid ja juhendamine) kohvi ja koogiga maksab 16 eurot. Kui soovid lihtsalt kohvikusse tulla, siis sõltub Su väljaminek välja valitud koogist ja joogist-see vaata üle kohapeal. Palume aga tulijaid ikkagi ette registreerida ning ääremärkusena olgu lisatud, et kohvikus arveldame vaid sularahas.
Õdusa tunde loob pimedal ajal eelkõige valgus. Suurt ja siravat polegi vaja, pigem just tasast ja sooja. Jaago sõprade jõulukohvikus saad kohe kaks head asja korraga- mõnusa kohvikuskäigu ja purgitäie jõuluvalgust, millega kodus meeleolu luua.
Neljapäeval näeme?

Jaago talu veebikool: sahtlist jõuluootusriiul

Meie siin Jaagol arvame, et jõuluootusaeg on ülepeakaela kõikse parem aeg. Et seda vääriliselt märkida ja ajast Täit Rõõmu tunda, püüame Jaago talu kohe advendi alguseks ära sättida. Imestada pole midagi, olen nimelt üles kasvanud kodus, kus pühad algasid varakult ja alati kodu kaunistamisega. Mu emps Reet nägi (ja näeb siiani) igal aastal hulga vaeva, et takunöörist, käbidest või muudest lihtsatest asjadest meeleolu välja võluda ja alati õnnestus see tal suurepäraselt. Isa Ain ehk nii vaimustatud ei olnudki, kui viiesajale käbile tuli augud sisse puurida ja traadist kannad kinnitada, aga ega ta vaielnud ka. Täielik määdzik oli see, et tihti ilmusid need pühtsed imed meie koju üleöö, lausa võluväel. Aeg ja haridus on tagantjärele selgeks teinud et päris võlukepiviipega see kõik siiski ei tule (mnjahh), aga ausalt öeldes on teadmine sellest, et nad tahtsid ja viitsisid meid õega nõnda rõõmustada, vaat et suuremgi maagia.

Nüüd, mil olen juba suur, proovin igal aastal oma perele samasuguseid imesid luua. Noh, küllap teavad kõik, kes detsembriga lähemalt tuttavad, et aega seal just ülearu pole ja tihti olen oma plaanidega omajagu käpuli, aga pühadeehtes koduta ei saa jõuluaeg minu jaoks alata. Kastidest ja karpidest (neid on ajaga üha juurde siginenud) tulevad välja ehted, jõulusokid, küünlamajad, päkapikud ja jõulutuled ning metsaskäik toob kaasa kuuseoksi, käbisid või muud kraami, mida talus kõikjale üles seada.  Igaks aastaks püüan valida ühe läbiva teema, aga ikka tuleb ette, et kohati vilistan plaanile ja teen täiesti teemaväiseid väljapanekuid ka. Jõuluajaks saab majapidamine jõulu täis ja nii meile meeldibki.

Mõnes kodus on nii, et kõige üleseadmiseks napib nii aega kui ka kohta. Siis aitavad jõulutunnet luua väikesed valitud detailid, mille näitamiseks pole üldse palju ruumi vaja. Piisab näiteks ühest meeleolukast seinale riputatavast vimkaga riiulist, mille võid heldelt täita pisikeste jõuluste detailidega- piparkoogid, jõulukuulid, inglid, kingipakikesed, maiustused...

Advendiaeg on teadagi päkapikuaeg ka ja meie majas igatahes kipuvad päksid vahel hajameelsed olema. Et vältida tühja sussi paanikat, olid nad sel aastal kavalad ning seadsid sisse jõulukalendri, mis koos vastavasisulise infokirja ja tarvitamisjuhendiga saabub sussidesse kohe 1. detsembril. Päkapikkudel on nõnda palju lihtsam- kalendritäite hankimist alustasid nad juba ammu ning meelespidamist on vähem.

Juuresoleval pildil näha olev riiul on just täpselt sedasorti meisterdamine, mille võid ette võtta üksi või  koos lastega ja pruukida seda nii jõuludekoratsiooni kui advendikalendrina või isegi (tadaa!) mõlemana korraga.

Riiul on tehtud vanast sahtlist, milletaolisi leiab nii taaskasutuskeskusest kui ka ilmselt igalt teiselt pööningult. Samahästi sobib mistahes muu puidust kast. Riiuli vahedetailid on lõigatud tugevast papist ja üle kleebitud vanade ajalehtedega. Tagasein on värvitud tahvlivärviga, nii on sahtlisse võimalik kirjutada asjakohaseid sõnumeid või (tähelepanu, sahtlisse kirjutajad :)!) luuletusi. Edevamal juhul võid tagaseina tapetseerida mõne mõnusamustrilise paberiga- jälle ilus!

Vaja läheb:
Vana sahtlit või puidust kasti
Ajalehti
Tugevast lainepapist (kahe-või kolmekihilisest) kasti vahedetailideks
Valget akrüülvärvi
Musta tahvlivärvi
Maalriteipi
Klammerdajat
Murtavate teradega käsitöönuga
Metalljoonlauda
Kääre
PVA-liimi



Puhasta sahtel ja eemalda kõik üleliigne. Minu sahtlil näiteks oli lisaks täiesti autentsele tindiplekile hulk tugeva liimiga sahtlisse kinnitatud tugevdusdetaile, mil riiuli seisukohalt olid otstarbetud. Kangutasin üleliigse lahti ja silusin, palju sain.  Tint jäi muidugimõista alles :).





Mõõda sahtli siseosa kõrgus (K), laius (L) ja sügavus (S). Siit saad siseriiulite mõõdud. Oma sahtlile planeerisin 4x5 riiuliava, seega vajasin kolme pikka (KxS) ja nelja lühemat (LxS) detaili- riiuliavasid tekib nimelt ühe võrra rohkem kui on eraldavaid vaheseinu.  Lisaks vajad majale katusekolmnurka ja seda raamivat papiriba. Kogupikkuse tehterida on siin: 2x(kolmnurga külje pikkus+5kuni10cm katuseräästaks)xS.

Lammuta oma lainepapist kast, märgi mõõdud kastipapile ja lõika käsitöönoa ja joonlaua abil välja. Nuga jooksku mõõda metalljoonlaua äärt, nii saad hästi täpsed lõiked.

Märgi pikkadele detailidele võrdsete vahedega neli ja lühematele kolm poole detailini ulatuvat sälku. Lõika sälgud käsitöönoaga papi sisse, sälgu vahe suuruseks olgu papi paksus. Kui paned üht sorti detailid üksteise peale kuhja, peavad sälgud täpselt kohakuti olema. Proovi, kas riiuli sisu passib kokku-pikemate detailide poolde sälku lähevad lõhemate detailide sälgud sisse-, vajadusel lõika lõhed sügavamaks.

Kleebi sisedetailid PVA liimi abil ajalehtedega üle. Parima tulemuse saad ajalehti rebides, mitte lõigates. Kata papi pind pintsli abil liimiga ja seejärel ajaleheribadega. Sälgukohad kleebi rahulikult samuti üle- need lõikad hiljem uuesti lahti. Liim olgu pigem vedelapoolne.ja koonerdada ei maksa.  PVA kuivab läbipaistvaks, nii et ka plekkide pärast ei pea muretsema.
Lase korralikult kuivada.


Värvi detailide pind kergelt valge akrüülvärviga üle, nii jääb riiul heledam. Värvi võid veega pisut lahjendada ja pintsel käigu vaid lohakalt ja kergelt pinnast üle-siuh-säuh! Lase kuivada ning lõika sälgukohad noaga uuesti välja. Pane sisu kokku.

Värvimistöödeks lahutasin sahtli tagapõhja raamist. Kui see pole võimalik, kata alad, kuhu värv ei tohiks sattuda, värvimise ajal maalriteibiga.

Värvi tagapõhi ja "pööningu" tagasein tahvlivärviga mustaks.

Pane maja kokku. Kinnita vajadusel sahtlipõhi uuesti raami sisse. Mina kasutasin selleks kombinatsiooni puiduliimist ja klambripüstolist, tugevdasin kindluse mõttes maalriteibiga. Sea kohale kolmnurkne katus ja raamista lõigatud ja täpselt pooleks murtud katuseribaga. Kaarja sahtli korral on seda väga mugav kinnitada klambripüstoliga, klambrid saab lüüa täpselt kaare peale. Sea sisuosa raami sisse. Ongi valmis!

Nüüd jääb veel vaid kõige toredam osa- sisustamine. 

Kui soovid riiulisse valgust, võid tagaseinale seada patareidel töötavad jõulutuled või kasutada teeküünlaid meenutavaid led-valgusteid. Advendikalendri puhul kirjuta avadesse kriidiga kalendrinumbrid. Sea riiulisse asjakohane jõulumant või pisikingid. Kui manti pole, võid riiuli täita hoopis jõuluste kriidijoonistuste või kasvõi mandariinidega.

Uhkeid riiuleid!

Väike jõulueelne käsitööspaa on 8. detsembril

Meie siin Jaagol arrrrrrrrmastame jõule ja seepärast hakkame ootusega juba lähiajal vaikselt pihta. Esialgu seame mõtted sedaperi, siis tulevad teod takkatraavi. Mitu tegu sünnib juba varsti, täpsemalt 8.detsembril. Siis avab Jaago talus uksed meie iga-aastane käsitööspaa, millest oled lahkesti palutud osa saama!
Väike jõulueelne käsitööspaa on sedasorti päev, mis on mõeldud jõulutunde otsimiseks ja leidmiseks. Päev täis ise tegemist ja käsitööd, maitsenaudinguid ja aega iseendale. Möödaminnes valmib selle mõnususe paistel muretult mitu jõulukinki ning leitud Tunnet (seda jõulu-oma) võid õhtul koju tassida nii palju, kui kotti mahub.
Sel aastal on spaapaketis kolm teemat. Kõigepealt vilditud miniloomad, minimõmmid ja muud võluvad mininukud- loe lähemalt altpoolt. Teiseks teeme tutvust meie moodi piparkoogikunstiga. Kolmandaks valmistame pidude hooajaks rahvuslikest helmekeedest inspireeritud ehte. Üllatused pole ka välistatud- mis jõuluootusaeg see muidu oleks!
Spaapäeva osalustasu on 50 eurot ning siia mahub kõik, mis päeva nautimiseks vaja: materjalid ja töövahendid, juhendamine ning kõhutäied. Osalemiseks anna endast kribinal-krabinal märku, sest laua taha mahub vaid loetud seltskond. Registreerumiseks kirjuta jaagotalu@gmail.com, helista telefonil 5297919 või saada sõnum FB kaudu.
Kirjutamiseni!

Spaa ajakava*
Alates 10.30 Saabumine ja sisseelamine
11.00 Juveelide aeg
13.00 Piparkoogikunsti aeg
14.00 Jõululõuna
15.00 Piparkoogikunsti aeg
16.00 Rebaste aeg (ja karude ja nukkude ja...)
19.00 Õhtusööma ja kojusõit

Tekstiiljuveelid
Kes oleks võinud arvata, et rahvulikest rikkalikest helmekeedest inspireeritud tekstiilist kaelaehe võib olla sedavõrd glamuurne? Valmistame tõelise pilgupüüdja, mis sõltuvalt valitud materjalidest lisab i-le meeleoluka täpi või on hoopis tõeline peaesineja. Kui nõksud käes, võid selliseid toredusi teha kohe mitu ning jõuluvana abilised sosistavad, et ehted sobivad imehästi ka kingituseks!

Minimaailm
Vilditud miniloomade ja mininukkude teema on maiuspala neile, kes armastavad nunnusid pisielukaid. Selgeks saavad nukutegemise nõksud ja töövõtted ning valmib väike tegelane koos aksesuaaridega. Kes esialgu end minimaailmas suure ja kohmakana tunneb, võib toetuda eelnevalt valmis seatud rebasenägudele ;)

Piparkoogikunst
Jaago moodi piparkoogikunst ei ole päris tavaline. Tule ja maitse järele!

*Ajakaval on lubatud venida, liikuda, ümber paigutuda ja teiseneda. Kõik on parima huvides.

Saviõdagud algavad 17. oktoobril: sgrafiito

Allikas: https://www.instagram.com/p/BauN9NdlnFG/

Milla sina viimati savi said?
Mis? Sügisel pole saanudki? Oioioi... paha lugu! Aga tule siis 17. oktoobril kell 18.00 kindlasti Jaagole - me teeme sgrafiitot!
On vägagi tõenäoline, et see viimane on sõna, mida Sa ei kasuta just iga päev. Et asi selgemaks saaks, tipsi internetti-pinteretti märksõna sgraffito ja vaata järele, aga lühikokkuvõte järgneb nüüd.

Allikas: http://firewhenreadypottery.com/

Keraamikamaailmas on sgrafiito põhimõtteliselt see, kui parajas staadiumis kuivanud saviesemele (näiteks valgele) valatakse pähe ports vedelat värvilist (näiteks sinist) savi, mis õige kuivus-märgusastme korral nakkub kindlalt aluspinnaga. Tibakese tahenemise järel saab asuda aluspinda sinise alt jälle välja koukima, aga mitte lauskaevandamise korras, vaid peenemate ja jämedamate kraapriistadega manipuleerides. Tulemuseks on kahevärviline linoollõiget meenutav graafiline pind. Kuivamise järel käib nõu ettepõletuses ning kaetakse seejärel läbipaistva glasuuriga, mis värvipigmendid eriliselt erksaks muudab. Tehnika puhul on ülilahe veel see, et pind jääb mõnusalt laineline ja käega on seda huvitav katsuda- hoopis teistmoodi kui vormist tulnud keraamikat.
On ju vahva? Vaata kasvõi neid postitusega kaasas olevaid pilte tõelistelt sgrafiitomeistritelt.

Allikas: https://www.instagram.com/modhome.ceramics/

Võid muidugi juba aimata, mis järgneb. Panen ette, et seekordses saviõdagusarjas võta käsile mistahes anum ning kribime sellele sgrafiito peale!
Kõigepealt teeme nõu valmis. Üleliia keerulisi vorme ei tule, sest tehnika tahab mõjule pääsemiseks pinda, millel esineda. Kausid, vaagnad ja lihtsa vormiga purgid on hea valik. Igati teretulnud oled ideega, mis just sulle vajalik, olgu selleks siis pere supikausid (ahoi, Janika ja Teele!) või lõngakauss (Heili, uu!).

Allikas: https://www.instagram.com/p/vCrMCIw1AU/

Anum(ad) valmis, valan selle/need õigel ajal angoobiga üle ja lasen taheneda. Siis asume ilupilte anumale kraapima ja seejärel glasuurime. Valmis saame umbes nelja kohtumiskorraga, niisiis jõuame ilusti enne jõuluootusaega valmis.

Allikas: https://www.pinterest.com/louielightfoot/playing-with-mud/

Osalemistaks on 12 eurot/õhtu ehk siis teema peale kokku 48 eurot. Tasuda võib korraga või jupikaupa ja nagu ikka, on siin sees materjalid, põletused, tööriistad, juhendamine ja toasoe. Kõik muu mõnus on jumalamuidu peale- nagu näiteks pimedad õhtud :), hea selts ja kuum tee.
Ootame nii tuttuusi kui vanu kalasid, koge(ne)m(at)usele vaatamata saavad kõik hakkama! Need, kes tunnevad, et loomingusoolikas on umbes ja ideepõld lage nagu sügisene peedipeenar, ei pea samuti kartma, paar potentsiaalset kavandit, mida oma anuma pinnale uuristama hakata, annan ette ka.
Et teaksin savi, ahjuruumi ja piparmünti varuda, registreeru palun telefonitsi, e-kirjatsi või feissbukitsi.

Peatse kohtumiseni!

 Allikas: https://ello.co/studiomalu/post/w3jexdyc4etpmtyswsuj8g

Jaago sõprade kohvik 18. oktoobril: mummumärsid ja täpikotid

Nüüd on vist tõesti nõnda, et selleaastane imeilus suvi on otsad kokku tõmmanud ja saab rahulikult uue aastaajaga pihta hakata. Mõnus! Minule meeldib sügis väga. Sellal on täiesti seaduslik tunda rõõmu vaiksematest ja rahulikumatest õhtutest, natukesest logelemisest, toidumõnudest, pliidikütmisest ja perega koosolemisest. Las need tööd jäävad pealegi sinnapaika, õhtu ju juba pime, küll jõuab homme. Või ülehomme. Või uuel suvel. Kahtlustan, et põhjamaalastena oleme siinkandis ikka karudega vähemalt kaugelt sugulased. Kui ka päris talveunne ei jää, siis energiasäästu ja varukogumisrežiimile küll. Ja nii peabki. Oled suvise tegusa aja järel igati ära teeninud võimaluse aeg maha võtta ning teha midagi toredat ja head enda jaoks.

Ülalöeldust tulenevalt on mul Sulle sügisene väljakutse! Selles mõttes, et kutsun sind kodust välja. Meile Jaagole. Arendustöö tulemusel ristasime siin omavahel nimelt õpitoa ja kohvikuelamuse ning saime tulemuseks

JAAGO SÕPRADE KOHVIKU. 

Jaago Sõprade Kohvik on sedasorti ettevõtmine, kus alati leidub sinu moodi mõtlejaid ja tegutsejaid, kus roosas tassis aurab piimavahuga kohv või tee ja käsitöö kõrvale käib kindlasti kook või tordilõik. Hubane õhtu, kuhu on mõnus tulla näiteks sõbrannaga või emaga või tütrega või... ja kohvetada (või teed juua) ja kooki süüa ja samal ajal oma kätega midagi luua.

Kohvik on avatud igal neljapäeval üle nädala, 18. oktoobrist alates. Üks teema võib kesta ühe või mitu korda ning muidugimõista ei peatu me enne, kui kõik on valmis ;)

Meie kõige esimese kohvikuõhturea teema on kaks ühes. Esteks korduvalt küsitud praktiline snipperkott- just täpselt paras, et võtmed-telefon-rahatask sisse visata ja pidevalt puusal hoida. Mõnus pikarihmaline sõber, pärisnahast detailide ja korraliku vaskneedilise viimistlusega. Et õlakott end aga üksikuna ei tunneks, saab ta seltsiliseks kopsakamat sorti mummumärsi, kuhu mahutad soovi korral poekraami, trenniriided või tite koos varujuppidega. Niisiis kokku kaks kotti.

Ühe korra oleme tarviliku nessessääri juba ette võtnud (loe soovi korral siit) ja ka äkknäkk on teemaks olnud (vaata siia), aga seekord teeme pauku uutmoodi. Õlakott tuleb tekstiilist, mitme praktilise sahtliga ja ise kujundatud kangaga. Sangad teeme pärisnahast ja lööme koti külge vasekarva kinnitusneetidega.

Mummumärss on aga hoopis isemoodi. Ümmarguse põhjaga, aga tänu isevärki nipile, mille puhta kogemata ja käes olnud taaskasutusmaterjali toel leiutasin, hoiab imehästi vormi, käies samas tühjana kergeks mõnusaks pannkoogiks kokku. Samuti pärisnahast sangadega, mis kindlaks kinnituseks needitud. Minu piltidel on kotid eri värvi, aga Sinu omad võivad muidugimõista värvi poolest sõbrad olla.

Et kõik oleks tõeliselt nõnda, nagu hing ihkab, siis alustame päris algusest. Mis ei tähenda seda, et lähme põldu kündma ja lina külvama, aga kanga trükime igatahes küll ise. Mummuliseks! Sest mummuline elu on mittemummulisest tunduvalt lõbusam ja mummude kõrval on keeruline kurb või vihane olla. Pealegi on mummud üks imeliselt paindlik kaunistusvõte, mis sobib täiendama nii minimalistlikku sirgjoonelist siluetti kui ka pitsivahust romantikat. No  olgu, kui sul ikka mummude peale allergia tuleb (lähed täpiliseks või midagi :)), siis võime muud ka trükkida, aga anna siis enne märku, arutame asja läbi.

Esimesel kohvikuõhtul (18. oktoobril) lõikame kotijupid välja ja teeme kanga täpiliseks. Teisel korral (1. novembril) paneme kokku ühe ja kolmandal (15. novembril) teisegi koti. Vajadusel teeme lisakohvikuõhtu ka- et ripakil töid ei jääks, neid on kohvikutagi küllalt :).

Teema eeldab, et õmblusmasin pole päris võõras ja enam-vähem sirge õmblus tuleb välja. Siis saad kindlasti hakkama. Neil, kel võimalik, palun teisel ja kolmandal trehvamisel õmblusmasin kaasa võtta. Meil küll mõned on, aga oma masinaga tulevad asjad alati paremini välja ja kõigile ei jagu hästi.
Materjali osas võid võtta oma või loota kohalikule. Kui ikka kindel koti nägu ja tegu silma ees, soovitan kanga ise osta, siis on kindel, et toon saab õige. Minu käest saab ka, aga siis on värvivalikud Sinu eest juba tehtud. Kangas ise olgu ühetooniline tugevam linane või puuvillane kangas, nõustan vajadusel meeleldi telefonitsi või kirja teel, mida täpselt kaasa võtta. Trükivärv on must, niisiis ei tasu valida üleliia tumedat tooni.

Kohviku osavõtutaks on 16 eurot/õhtu. Selle sisse mahuvad piimavahuga kohv ja tee, hõrgutav kook, materjalid, tööriistad ja õpetussõnad ning toasoe. Isuäratajaks ütlen, et 18. oktoobri koogimenüüs on Marjane Miisu- tiramisust inspireeritud purgitort- aga edaspidi saab mekkida ka näiteks maasika-basiilikutorti või sametist sidrunikooki.
Loodan, et nüüd on koogi- ja mummuisu põhjalikult peal ning kohtume peatselt. Registreeru ruttu, sest kohvikusse mahub vaid kaksteist külalist. Täiesti pragmaatilistel põhjustel muide- kaheteistkümneks lõigatud koogid maitsevad kõige paremini ;)
Näeme kohvikus!

Avatud talude päev Jaago käsitöötalus

22. juulil oleme jällegi tavapärasest avatumad. Kohe nii avatud, et ootame külla terve päeva ja ilma erilise etteteatamise, registreerumise või osavõtumaksuta. Sest avatud talude päev selleks ongi!
Meie jaoks on see päev võimalus tutvustada eluviisi, millega oleme üleni rahul ning mille puhul on raske eraldada seda, mis me oleme, sellest, millega leiba teenime. Nii näevad külalised kõike (no olgu, mitte päris KÕIKE :)), mis meie elustiili juurde kuulub- peret ja sõprusringe, head toitu, aiapidamist, säästlikku ehitust, koduloomi, enesehoolitsust ... Osa sellest enda, osa naabrite abiga.

Meie päevakava 22. juulil:

¤ 10.00-19.00 Jaago talu ühepäevakohvik kookide, jookide ja toekamate kõhutäitega. Varasemate aastate parimad palad­- maasika-basiilikutort, purgikoogid, burgerid, värsked salatid- ja uued üllatajad.

2018. aasta eri: Jaago poiste jäätisekokteilibaar!

¤ Meie keraamika ja kaisukarud

¤ Jaago talu õpitoad (tasuta)

14.00 Mässitud suvevõrud

16.00 Lepatriinu-õpituba 

¤ Kitarrimuusika perepojalt 12.00 ja 18.00

¤ „Laisa aedniku seiklused permakultuuri ja põhupeenramaailmas“ 11.00, 13.00 ja 17.00 - jutuajamisega jalutuskäigud perenaise köögiviljaaias, ruutaianduse, heinapalli- ja permapeenarde tutvustus. Lisaks ülevaade käsitööküüni sünnist ja kogukonnaehitusest.

Et küllatuleks oleks huvitavam, palus Jaago käsitöötalu sel aastal oma õuele ka ümberkaudsed talud. Niisiis leiad siit lisaks meie enda perele ka naabertalude esindused ja töötoad.

¤ Halliku talu HELMI köögispaa (materjalide maksumus osaleja kanda):

11.30 Kehakoorija koduköögi ainetest ja looduslikest õlidest

12.30 Tee ise deodorant- samuti koduköögi ainetest ja looduslikest õlidest

13.30 Nahaniisutaja- isiklik ilusegu eri õlidest

¤ Kas tead, kuidas valmib hea koduvein? Tule ja uuri Vana-Palutootsi koduse pruulikoja peremehelt järele! 

¤ Eha talu hobused kell 15.00-17.00. Ratsasõidud ja hobuste patsutamine

Peatse kohtumiseni!

Jaago suvelaager 11.-12. augustil

11. ja 12. augustil oled oodatud Jaago tallu puhkama. Käsitööpuhkama. Sest aset leiab (üheteistkümnendat korda muide!) Jaago talu suvelaager. Kogenumad käijad juba teavad, et see on meelitav segu käsitööst ja ise tegemisest, maamõnudest, paljajalu murul kõndimisest, headest jutuajamistest, rikkalikust toidust ja iseolemisest. Oled väga oodatud!

Programmile andis seekord piirjooned mõte suvisest aiapeost. Jah, just, aiapeost! Mõnusast vabast olengust, kuhu kindlasti kuuluvad hea kohv, hea ise tehtud toit, õues söömine, lustlik meeleolu ja värvikad kaunistused. Niisiis valmistame hea filtrikohvi tegemiseks keraamilise koonustassi, paneme kokku pallikette ja vimpliridu, keedame käsitöömoosi ning teeme laualina külge riputusraskused. Täpsemalt saad teemadest lugeda altpoolt. Välistatud pole üllatusõpitoad!

Kui puhkus, siis olgu ka kõht täis, saun kuum ja seltskond hea. See kõik on Jaagole tulles olemas. Laua katab looka Tillu, sauna kütab peremees ja tuju toote kaasa teie! Lisaks on selleaastastele laagrilistele meil varuks vahva õhtune üllatus, millest osasaamiseks lihtsalt peab kohal olema.
Osalustasu on 66 eurot ning sisaldab kõike laagriks vajalikku: materjale, juhendamist, töövahendeid ja söömaaegu. Ööbimine ülakorrusel tasuta, aga kaasa tuleb võtta oma magamisvarustus. Registreerumiseks kirjuta jaagotalu@gmail.com, saada sõnum FBs või helista!
Peatseni!

Filterkohvitass
Aiapidu, hea kohv ja külalised käivad kokku nagu sukad ja saapad. Kas sina tead, et hinnatud filtrikohvi on  mõnus valmistada keraamilises koonuses, ilma mingite elektriliste masinateta, vaid käsitööna? Kohvipäeval teeme savist filtritassi ning õpime, kuidas seda kasutada. Kui kohv ja sina pole teineteist leidnud, saad selle asemel rõõmustada end teetassiga, mis teelehed tassist välja kurnab.

Palliketid ja vimplid
Hea pidu mitte üksnes ei ole, vaid ka näeb hea välja. Niisiis vajab see meeleolu loomiseks pallikette, vimpliridu ja tuules lehvivaid kaunistusi, kergeid ja rõõmsaid, mis kuulutaksid tulijale kohe- siin on pidu! Kui soovid meeleolu kogu aasta hoida, ei keela keegi muidugi kõike peale olengut otseteed tuppa tõsta ning näiteks töönurga või elutoa ilmestamiseks kasutada.

Laualinaraskused
Kui aialaua lina tuulega liiga ülemeelikuks muutub, keerame tal kuraasi maha meeleolukate riputusraskustega, mis lennutuju ära võtavad. Lustlik ja praktiline komplekt sobib hästi ka kõigi tulevaste suvepidude külakostiks ja kingipakiks.

Sõstralõpumoos
Hea pidu vajab head toitu. Siin me muidugi kõiki maailma asju proovida ei jõua, aga ühe maitseka käsitöömoosi teeme küll igaühele koju viimiseks valmis. Kas tead, kuidas sõstralt seitse nahka koorida? Moosi põnevate lisanditega vürtsitada? Käärimisvabalt purki pista? Ei? Meie teame ja õpetame teile ka! Aga et miks käsitöömoos? Tule kohale, saad teada ;)

Laagrikava aegade kaupa*
L. 11. august
11.00 Saabumise ja Kohale Jõudmise aeg
12.00 Saviaeg
14.00 Lõunakõhutäie aeg
15.00 Villaaeg
19.00 Õhtukõhutäie aeg
20.00 Üllatuse- ja saunaaeg
... Hea Une aeg

P, 12. august
9.00 Hommikukõhutäie aeg
10.00 Moosi- ja kohviaeg
13.00 Lõunakõhutäie aeg
14.00 Kiviaeg :)
18.00 Õhtukõhutäie aeg
... Kojusõidu aeg


*Kõik võimalikud ajamuudatused teenivad parimaid huve

Saviõdagud 9. mail: oivalised koivalised

Õhtu. Naine peseb nõusid ja hakkab ühtäkki kihistama.
Mees: "Mis sa naerad?"
Naine: "Ma pesen tassil jalgu!"
See armas olustikupilt, mida värske tassiomanik minuga jagas, on lugu elust enesest, peategelasteks nimetatud mehe ja naise kõrval just sellised jalgsed isendid,  nagu juuresoleval pildil näha.
Tee, mis tahad, aga käppadele upitatud anumad, olgu tegu siis kruusi, kausi või taldrikuga, kipuvad mõjuma suursugusemalt, uhkemalt ja vahvamalt kui nende jalutud sugulased. Nõnda saavadki selle hooaja viimase saviõdagusarja teemaks

JALGSED ANUMAD.

Võimalusi on äraütlemata palju, sest selle nimetuse alla mahuvad kõige mitmekülgsemad vormid tordialustest ja jalgadega kaussidest pokaalideni välja. Sihvakad sääred või käpakesed kõhu all, tass, vaagen või kauss, üks jalg või sada- see jääb Sinu otsustada.

Muu saab olema, nagu ikka. Kohtume kolmel-neljal järjestikusel korral, miskäigus valmib Sinu soovi kohane jalakestega vorm. Oodatud on kõik, nii algajad kui ammused oskajad. Osalemiseks palume etteteadet, kogumaks on 35 eurot ning kohapeal on kõik tööks vajalik olemas. Olgu öeldud ka see, et tulla võib ka hoopis teemast mööda, oma soovi järgi tegutsema.
Esimene trehvamiskord leiab aset 9. mail ning järgmised kahenädalaste vahedega, ikka kolmapäeviti kell 18.00, ikka Jaagol.
Kes on käpad :)?

Teeme 6. mail permapeenra ära!

Pikema staažiga blogijälgijad teavad juba, et kevadeti tõstab potipõllunduskirg minus alati uhkelt pead ning varem või hiljem jõuab mõni selleteemaline postitus ka lugejateni. Seejuures tunnistan ma alati ausalt, et olen tegelikult laisapoolne aednik, kes teeb otsuseid ja kasvatamist pigem sisetunde kui tohutu raamatutarkuse toel. Mõnikord läheb õnneks, teinekord lähen alt- niimoodi õpingi. Mingi grammikaupa väetiste kalkuleerija või skeemi järgi tagasilõikaja ma pole ega vist saagi selleks. Minu ideaal on peenar, mis annab saaki, pakub silmailu ning seda soovitavalt võimalikult väikese töö ja ajakuluga.
Juuresolevatelt piltidel on selgelt näha, et oleme meiegi potipõllundust teinud täiesti klassikaliselt. Kaeva aga maa üles ja kobesta ja vea vaod sisse ja... Suur ja töömahukas, kuigi viljad olid muidugimõista väga nauditavad.

Tahtsin aga vähem vaeva ja rohkem plaksutamisväärset tulemust. Nii katsetasime mõni aeg hiljem ruutaianduse põhimõtetel toimivat peenramajandust ning rajasime heinapallipeenra.

Sel aastal tahame lisada veel ühe eksperimendi- permapeenra. Permakultuur on sedasorti holistiline elu- ja aiapidamisstiil, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. Permakultuuri idee järgi toetab ja varustab loodud süsteemi iga element teisi ning lõppeesmärk on võimalikult iseseisev tervik, millesse inimene oma vajadusetega sobitub loomuliku osana. Aiapidamise puhul tähendab see olemasolevate ressursside kasutamist ning peenraid, mille märksõnad on sonkimata muld, multšimine, kõrg- ja kuhikpeenrad ning vähe kastmist.

Täpselt sedasorti peenar, mida meie käsitöömaja vajab! Mõtle ise, kas poleks tore, kui meie suurest õhtuaknast avaneks vaade enda eest ise hoolitsevale peenrale, mis kasvatab külalistele maasikaid ja pakub lilleilu?
Permakulturist ei asu iga hinna eest üht või teist sorti kasvatamist jõuga installeerima, vaid lähtub sellest, mis käes ja olemas ning ehitab oma aia üles just sellele. Seega vaatasime meiegi Jaagol ringi. Mis meil (üle) on? Pirakas kuhi poolmädanenud palke. Jep. Igal aastal tekkiv kuhi viljapuude tagasilõigatud oksi. Jah. Ports põllukive. Seal. Teeservse eurokraavi kaevamisest tekkinud mullahunnikud. Mhmhh. Suve jooksul kuhjakaupa muruniidet multšiks. Olemas. Ongi peenar koos!

Teeme ära! Juba 6. mail, ülemaalisel talgupäeva järgsel päeval. Justnimelt JÄRGSEL, sest laupäeval on Jaago käsitöötalu kamp täiskoosseisus Tartu Kevadlaadal ja see tähendab ju selgelt seda, et me samal ajal talguid pidada ei saa. Ja mis seal ikka, et suurem osa Eestist puhkab sellal talguväsimust välja, meie omad tulevad nii põnevad ja mõnusad, et neid võib pidada ka pühapäeval!
Kogunemine ja soojade saiakestega kostitamine toimub kell 10.00 Jaago käsitöötalus, hoogtöö algab kohe selle järel. Toimub kaevamist ja tassimist, lükkamist ja tõmbamist, ladumist ja lahtivõtmist, kuhjamist ja silumist. Kasutusel on labidad, kärud, kühvlid, rehad, ämbrid ja kümme isiklikku sõrme.

Talgukõhutäis ja kohvepausid meilt, hea selts ja kaasalöömine teilt. Iga osaleja boonuseks on teadmised teistmoodi aiapidamisest ning varasemate aastate ruutaiandus- ja heinapallipeenrakogemustest. Koju minnes tahad kindlasti mõnda neist kohe katsetama hakata!
Kaasa võta võimalusel töökindad ja labidas, rõivastu ilmastikule vastavalt ning pane jalga mugavad tööjalatsid. Kindlasti raba kaasa kogu oma peenrakogemus, nii õhuke või paks kui see ka poleks, sest omavahelistest vestlustest ja ühistest teadmistest ujub pinnale huvitav.
Registreeru talguveebis või kirjuta või helista!
Näeme varsti?