Avatud talude päev Jaago käsitöötalus

Meie mitmekesine segasummatalu on juba mitu aastat lubanud avatud talude päeval piiluda tänapäevase teistmoodi maaelu telgi taha. Lapsed, loomad, aiaelu, hea toit, käsitöö ja ise tegemine- kõik see on osa meie argi- ja pühapäevast ning jagame seda meelsasti oma külalistega. Tule sel aastal Sina ka ja vaata oma silmaga üle, kuis Jaago käsitöötalu argi-ja pühapäevad kulgevad!

Laupäeval, 18. juulil oleme avatud 12-17.
See on hea päev jutuajamisteks pererahvaga, maitsemõnulemiseks ja aiatuurideks.

¤ Avatud Jaago talu kahepäevakohvik, kus pakume värskeid maitseid ja perenaise parimat koogivalikut. Jaago talu lapsed meelitavad maiasmokkasid jahutavate jäätisekokteilidega. Meie moodi piimavahuga head kohvi ja taimeteed saab muidugimõista ka.

¤ Jalutuskäigud perenaisega (algusega kell 13.00 ja 15.00): kõneleme jätku loovast peenramaast (ehk permakultuurist), ümmargustest rakkepeenardest ja laisa aedniku aiamaast. Kohvikus saab kinni püüda peremehe, kes hea söögi pakkumise kõrvale kõneleb pillirooseinte ja savikrohviga käsitööküüni saamisloost.

¤ 13.00-16.00 valmistame boho-hõngulisi lillerõngaid- just selliseid, nagu pildil näha. Enda soovi kohast lillematerjali saab koguda aia-jalutuskäikudel üheskoos perenaisega või haarata laualt vaasist.
¤ Loomade patsutamine ja paitamine- jänkud, kitsed ja hobused. 

¤ Avatud uhiuus seiklussein. Pisikesi külalisi ootavad liivakast ja liumäetorn (vanemlik järelvalve eeldatud ja oodatud!)
¤ Avatud käsitööpood.


Pühapäeval, 19. juulil ootame külla 10-18.

Ka pühapäeval on lahti meie kahepäevakohvik ja käsitööpood, toimuvad jalutuskäigud peenramaal ja käsitööküünis (algusega 11.00, 13.00, 15.00 ja 17.00) ning paitame loomi

AGA lisaks

¤ 12-17 toimuvad Jaago talu tasuta õpitoad, kus osalejad saavad korda saata üks kuni mitu mõnusat pisikest käsitöötegu. Ehitame uhkete purjede ja lippudega männikoorelaevu ning valmistame romantilisi lillerõngaid.

¤ Lastele tünniregatt- männikoorelaevukeste valmistamine (õpitoas) ja ujutamine.
¤ Avatud uhiuus seiklussein ning juba vanad tuttavad- liumägi ja liivakast (vanemlik järelvalve!). 

¤ Jaago talu muutub kogu päevaks maakodu stiilis fotostuudioks, kus asjatundlik fotograaf Eelika Sinu ja Su pere soovi korral mõnusal pisikesel vabaõhu-fotosessioonil pildile püüab. Aksessuaarideks lubame jänkusid, kitsi, hobuseid ja muidugimõista hulganisti ehedat maaelu. Kvaliteetsed pildifailid saad enda käsutusse digikujul- soovi korral prindi oma mõnus päev kasvõi tapeedile!

Et küllatulek oleks veelgi huvitavam, oleme oma õuele palunud ka naabertalud.
¤ Vana-Palutootsi koduse pruulikoja peremees teab, kuidas valmib hea koduvein, kuidas pruulida õlut ja mismoodi valmib mõdu. Tule uuri Sinagi järele!
¤ Eha talu hobused- silmailuks ja patsutamiseks

Peatse kohtumiseni!

Väike ja roheline tuleb taas!

Selle kevade uperpallid on küll ma-ei-tea-mitme-kraadised- maailm kukkus ikka päris kummuli ja meie peres tundus vahepeal, et ei pruugigi päris õigetpidi enam pöörduda. Õnneks siiski paistab, et tasapisi hakkavad asjad jälle rõõmsamaid radu käima.
Mulle endale meeldiks mõelda, et võtame sellest koroona-ajast kaasa uusi häid oskusi. No kasvõi mõistlikumal kombel tarbimise, harvemad poekorrad ja paremad toitumisharjumused ise kokatud pärissöökide näol. Mina küll proovin. Hirmsasti tahaks, et oma lastele saan jätta maailma, mis püsib ikka enam-vähem jalgel.
Sellest samast mõttest on kantud ka Jaago talu väike roheline käsitööspaa. Sel aastal ootame sind käsitööpuhkusele 8. ja 9. augustil. Tule, oled väga oodatud!

Väike roheline käsitööspaa on ettevõtmine, mille kandetaladeks on roheline/säästlik/taaskasutuslik mõtlemine ja käsitöine tegutsemine. Mhmh, just nii! Seega kaks päeva ise tegemist ja käsitööd, aga sellisel moel, et tegutsemise keskkondlik jalajälg oleks võimalikult pisike või aitaks see mõnd elus ette tulevat probleemi rohelisel ja säästlikul moel lahendada.
Nii näiteks valmistame sel aastal jääkmaterjalidest vinge skandinaavia stiilis memotahvli, teeme teise ringi tekstiilidest ÜLIlihtsal viisil vastupandamatuid ümarpatju ja lahedaid vöösid ning
täiendame kodust serviisi just selle anumaga, mida kõige enam vajad. Täpsemalt loe teemadest altpoolt.

Käsitööspaa osalustasu on 85 eurot, kui registreerud sõbra või sõbranna, ema või tütre, kaasa või kaaslasega, siis kahe peale kokku 160. See sisaldab kõike, mida mõnusaks eluks kahe päeva kestel vaja- materjale, töövahendeid, savi, glasuure ja keraamikapõletusi, hõrgutisi meie toiduhaldja Tillu menüüst (viis kõhutäit) ja magamiskohta. Saab sauna ja kümblustünni, augustitaevast ja rohelist muru. Kaasa palume võtta oma magamisvarustuse, kiirematel registreerujatel võimalik broneerida kohalik madrats.
Osa võtmiseks kirjuta kiri e-posti aadressil jaagotalu@gmail.com, saada sõnum FB kaudu või helista telefonil 5297919.

Päevakava*

Laupäev, 8. august
Alates 11.00 Kohalejõudmine ja hoovõtt
12.00 Saviaeg
14.00 Lõunane kõhupai
15.00 Saviaeg
17.00 Vööpunumine
19.00 Õhtune kõhupai
Alates 20.00 saun ja kümblustünn

Pühapäev, 9. august
9.00 Hommikune kõhupai
10.00 Padjaklubi
13.00 Lõunane kõhupai
14.00 Metalli- ja nahatöö
Õhtune kõhupai ja nägemiseni-jätt

Lugudega keraamika
Savi on mu lemmikmeedium ning elu on näidanud, et tegelikult on maailmas vaid mõned üksikud inimesed, keda see külmaks jätab. Sel korral teeme midagi imeliselt enesessesüübivat - kujundame saviribale savilehekeste, templite ja reljeefide abil mustri, mille keerame hiljem lihtsaks ümaraks või ovaalseks anumaks. Savipinnale oma lugude loomine on tõeliselt meditatiivne tegevus, millesse on lihtne end unustada tundideks- ausõna! Inspiratsiooni leiad juuresolevatelt scandi-folk-stiilis piltidelt, mis pärinevad digi-illustraator Galia Bernsteini imetoredast blogist ja Mr Milly lahedalt keraamikalehelt. Mõned kavandid teen Sinu jaoks spaapäevaks valmis ka- no kui tõesti pea täitsa tühi juhtub olema-, aga väga väga teretulnud oled oma mustrite ja lugudega.

Shabby-scandi ümarpadi
Padi on kõigile teada-tuntud mugavuse abivahend. Polekski nagu miskit erilist. Aga kui padi on niivõrd lihtsalt ning peaaegu õmblusvabalt tehtud teise ringi tekikotist või padjapüürist, siis võib arvata, et ümaraid shabby-scandi-stiilis rõngaid hakkab Su kodus olema omajagu. Selle teema jaoks võid soovi korral ning oma koju sobivuse huvides võtta ise kaasa meelepärase mustriga kangajupi 150x50 cm. Näiteks juuresoleval pildil paistev padi valmis 30 minutiga- siuh ja valmis! Meie võtame üheskoos mõnulemiseks pisut rohkem aega, aga kribinal-krabinal käib see ikkagi.

Rahvuslikest paeltest inspireeritud kurt
Kas tead, mis loom on kurt? Ei? Voh, siis nüüd saad teada!
Murdekeeles nimetakse nõndamoodi vööd ja särginöörist punutud vöö on lahe suveteema, millest on lihtne sõltuvusse sattuda. Õpime selgeks, kuidas vanast T-särgist kõige lihtsamal moel trikotaažpaela teha ning punume paelad ägedaks tänapäevaseks vööks vähemalt kolmel eri moel. Valmiv kurt sobib hästi nii suurtele kui väikestele, nii meestele kui naistele ja punuda võib nii ühevärviliselt kui mitme värviga.

Traadist memotahvel
Metallvõrgust tahvel on lahe ja praktiline sisustuselement, mis sobib kodukontori seinatahvliks, köögitarvikute konksuseinaks või lastetoa mänguasjahoidjaks. Kui metallvõrgule lisada veel aga nahast detailid- ümardatud nurgad, needitud kinnitusaasad ja muu- siis on minimalistlik puhta joonega abimees lisaks tõhususele ka tõeline pilgupüüdja.

Peatsete registreerumiste ja kohtumisteni!

*Võimalikud on pisemad muudatused ja täiedavad üllatusõpitoad, alati parima huvides ;)

Jaago talu tsirkusekool

Jaagol on jälle tsirkus lahti! Ausalt, päris tsirkus! Aga selline, mida ei pea kaugelt vaatama ja imestama, vaid saab lähedalt näpuga katsuda ja ise teha.
Niisiis, TÄHELEPANU!

21.-24. juulil
ootab Jaago talu
11-14-AASTASEID NOORI
päris TSIRKUSETREENERITEGA
päris TSIRKUSEKOOLI,
mis lõpeb 24. juulil päris TSIRKUSEETENDUSEGA.

See, kas varasemat akrobaadi-, mustkunsti- või muud tsirkusekogemust on, pole üldse tähtis. Oodatud on kõik, kes selle maailma vastu huvi tunnevad. Nelja päeva kestel õpivad laagrilised kogenud tsirkusetreenerite käe all akrobaatikat, tasakaalutrikke, mustkunsti, žongleerimist, üksrattasõitu ja palju muud. Kavas ka mõned päris ootamatud üllatused ;)!
Suvekool lõpeb pesuehtsa tsirkuseetendusega. Kui nüüd aga keegi arvab, et ise tehtud tsirkus on kuidagi vähem ... tsirkus, siis eksib rängasti. Vaata kasvõi allolevat klippi eelmise aasta tsirkusekoolist. Ääremärkusena olgu lisatud, et enne tsirkusekooli ei olnud sellel poisil küll mingit akrobaadikogemust.

Meie siin Jaagol juba teame, et igaühes on kübeke tsirkust. See on ka suvekooli moto. Igaüks meist on erilisem ja põnevam, kui arvatagi oskame. Et seda aga näha ja välja tuua, on abiks kogenud juhendajad- Folie tsirkusestuudio (vaata lähemalt siit) treenerid Kaupo Pilder, Elyca Edovald ja Liina Eller. Mustkunstiga aitavad sinasõbraks saada tulevased mustkunsti suurkujud vennad Anri-Marten ja Andrian Utsar. 24. juuli tsirkuseetenduse panevad treenerite abiga kokku osalejad ise. Et tegu on ühtlasi laagrist lahkumise õhtuga, on etendusele oodatud nii vanemad kui kõik huvilised. Avatud tsirkusekohvik!
Tsirkusepäevade kavasse kuuluvad lisaks liikumistreeningutele ka õhtuprogrammid, mille mõte on ühiskoos päriselu elada ja pärisaega veeta- see tähendab nutisedmevabalt.

Tsirkusekooli osalustasu on 80 eurot. Selle eest hoolitseme nelja päeva kestel kõigile osalejatetele põnevust pakkuva tegevuse, kõhutäite ja majutuse eest. Osalejate vanus on 11-14 aastat ning kokku saab tsirkusepäevadel osaleda 14 last (7 poissi, 7 tüdrukut).
Ettevõtmist toetavad Kohaliku omaalgatuse programm ning Kastre vald.

REGISTREERUMISINFO
Lapse laagrisse registreerumiseks täida palun ankeet (vormi leiad siit) ja saada digiallkirjastatult aadressil jaagotalu@gmail.com või toimeta meieni paberkandjal.
NB! Osalejate nimekiri kujuneb ANKEETIDE LAEKUMISE järjekorras ning saab kinnituse osalemistasu* maksmisega.

Teadmiseks laagrilisele ja lapsevanematele loe ka alljärgnevat.

1. Laagris osalemine toimub laagris osaleva lapse ja vanema vastutusel. Laagri tegevusi juhivad kogenud tsirkusetreenerid, kes jälgivad treeningute turvalisust ja ohutust. Akrobaatika, tasakaalutrikid ja žongleerimine eeldab aga liikumist, hüppamist, turnimist, ronimist. Selgita lapsele omalt poolt kindlasti juhiste jälgimise vajadust ning arvesta registreerumisel oma lapse võimetega.

2. Tsirkuselaager on nutivaba. Soovime soodustada laste omavahelist pärissuhtlust ja koostööd ning seega ei ole telefonid, tahvelarvutid ja ekraanid laagrisse teretulnud. Kaasavõetud telefonid kogume kokku ning anname lastele kätte õhtusel ajal kindlaks lühikeseks perioodiks (koju helistamiseks).
Vajadusel saab laps kodustega ja vastupidi alati ühendust võtta Jaago talu perenaise telefonil. Soovi korral võib teemat täpsustada või üle küsida, vastame ja põhjendame meeleldi.

3. Noored ööbivad Jaago talu käsitööküünis "matimajutuse" korras. See tähendab, et kaasa tuleb võtta oma magamisvarustus- küljealune, padi ja tekk või magamiskott. Veel kuuluvad laagrivarustusse treeninguteks sobivad rõivad ja isiklikud hügieenitarbed. Tsirkuseetenduse jaoks alume kaasa võtta punast värvi t-särk ja mustad püksid/retuusid.
Süüa saab kolm korda päevas, neli päeva järjest (esimesel päeval hommikusööki ei ole). Toidunõusid ei ole vaja kaasa panna, lisanäksimist ka mitte, iga toidukorra juurde kuulub ka magus amps. Laua katab mõnusate koduste toitudega MTÜ Meelelood. Pesemisvõimaluseks on saun, vastavalt ilmale korraldame ka veemänge.

Registreerumiseni!

*Maailmas jätkuvalt leviva koroona-viiruse tõttu oleme valmis selleks, et ka olukord Eestis võib muutuda. Kui tõepoolest läheb pahasti ja Eestit tabab viiruse mitmes-iganes laine, siis juhindume suvekooli toimumise või võimalike muutuste puhul riigis üldiselt antavatest juhistest. Kui tsirkusekool tõesti sel juhul toimuda ei saa, tagastame muidugimõista osalustasu.

Jaago moodi seelik selga. Vol 4. Lõpuks ometi!

Teate küll, kuidas mingi olukord või uhke sündmus, mis tulemas, motiveerib teinekord ammustilmast ripakil õmblustöö ühe jutiga valmis tegema? No vot mul just niimoodi selle seelikusabaga läkski. Tegu ei olnud küll hiiglapikalt vindunud poolikuga ja noh, päris pärispäris valmis ikkagi ei saanud ka, aga igatahes piisavalt esinduslikuks, et kanda võiks. Nii et kui Jaago talu õuele saabus delegatsioon, kes ulatas mulle jalgu nõrgaks võtva üllatusena Tartumaa Aasta Ema tiitli, siis midagi seljast igatahes ära ei kukkunud. Las siis olla pealegi, et undruk püsib seljas tänu nööpnõeltele ja traageldusele, millega sisekülg laupäevaks kinnitatud sai, väline vaatlus seda ju ei näita :).

Eelmisel korral saime valmis vööjoont järgiva laia värvli ehk passe. Sel korral õpetan Sulle täiesti vaimustava triki lihtsateks korrapärasteks kroogeteks ja paneme seeliku kokku!

Minu seeliku puhul otsustasin algusest saati krookida lapiosa ja alusseeliku eraldi. Ma olen keskelt nii...ehh... voolujooneline, et puusale võib vabalt kohevust lisada. Lisaks ei olnud mu alusseelik ja pealisundruk ülaservas täpselt ühepikkused. Kui Sina volüümi otseselt ei igatse ja tegid alusseeliku ning pealisseeliku võrdsed, võid vabalt koos krookida. 

Enne krookimist tasanda vajadusel alusseelik ja pealisosa. Märgi nii passe allserva kui seeliku ülajoonele tagakeskjoon (murra mõlemad lihtsalt pooleks ja tõmba kriidi või harilikuga märgike) ja seelikule ka küljejoone kohad (mõtle taskute asetuse peale).

Nüüd leia õmbluspoest üles elastikniit- selline, mille kohta üks mu armsatest käsitöölaagrilistest ütles, et tema teada on see spetsiaalselt klounininade ettesidumiseks ja muuks otstarbeks ei oskavat ta küll seda kasutada. Vot minuga oli samamoodi, kuni ma ühel korral poes iseendaga pisut valjemini sisekõneldes (pisut piinlik, onju!) juhtusin kogemata "tea, milleks nad  küll  s e d a  kasutavad" ümisema. Vahi aga, selgus, et vastus ootas selja taga- Abakhani kõiketeadjast müüjanäitsiku kujul. Tema soovitas, et mingu ma koju, pooligu see elastikniit õmblusmasina alumisele poolile, pangu üles tavaline niit ja lasku aga õhuke materjal õmblusmasina talla alt läbi, "küll siis näed!". Ooookei...

Tegin, nagu võlur...ptüi, müüja soovitas ja ennäe imet- kumminiit on krookmasin, mis tirib õhemad kangad suurepärasesse korrektsesse krooki ilma mingi piinarikka kahekordse tikkrea, niidi sikutamise ja kohustuslike katkemisteta. Superluks!

Niisiis- alumisele poolile pingul elastikniit. Võid kerida käsitsi või poolida masinaga. Siis piste kõige pikemale pikkusele ja vurrrrrrr! Jala tagant väljub täiuslikult kroogitud kangas. Kui oled kroogitava eseme teiste detailidega ühendanud (antud juhul siis passega), võid elastikniidi peale kinnitusõmblust eemaldada. Siit ka märkus, et kumminiidi peale ei maksa õmblust teha, siis ei saa elastikut pärast õmbluse alt kätte. 

Mina tegin selle seeliku puhul nõnda, et masinaga tegin selle õmbluse, mis ühendab passet ja seelikut nö  esindusküljel ning kõhu vastas oleva sisemisel poolel ühendasin passe seelikuga peitpiste abil ja käsitsi. Nii on välisõmblus ilusa väljanägemisega ja tugev, sisemine õmblus aga ilus, kuid mõnevõrra nõrgem. Kui teed vastupidi, siis jääb välja nõrgem õmblus ja see ei tundu praktiline. Asjatundjad muidugi ühendavad seeliku passega kahe masinõmblusega- kõigepealt üks seestpoolt ja siis teine väljast peale, aga mina ei suuda kaht õmblust kunagi perfektselt üksteise peale ajada või paraja vahega paralleelsena hoida, nii et ma pärast rahule jääks. Seega teen parem nähtamatu käsitsiõmbluse.

Pane lapiseeliku parem külg ja passe esinduspoole parem külg kokku. Näed nüüd sellist vaadet, kus ühel pool on alusseeliku pahem pool ja teisel liimiriirega kaetud passepoole sisekülg.

Otstest on hõlm ja passe joondatud ning õmblus algabki kohe mõlema servast- nii on pärast passet õigetpidi keerates seelik tihedalt kahe passepoole vahel. 
Pane nööpnõelte abiga kokku seeliku ja passe tagakeskjooned, mille ennist kangale märkisid. Siis külje- ja otsajooned. Kahanda oma krooked passel vajalikesse vahemikesse. Kui seelikut tundub liiga palju olema, sikuta ettevaatlikult elastikniiti- see tõmbab krooked tihedamaks. Ära unusta, et vaheliti olevatel hõlmadel olgu krookeid hõredamalt, ning liimiriidega kaetud hõlmaserv kummalgi pool võiks umbes 5 cm ulatuses üldse krookimata jääda. 

Liimikangast juhiseks võttes sea alusseeliku ja seeliku ülaserv ning passe allserv kokku. Õmblusvaru võiks siinkohal olla pisut kopsakam- näiteks 1,5 cm. Traagelda tihedapoolse pistega ja vaata, kas kõik klapib ilusti. Alles seejärel õmble passe ja seelik omavahel kokku.

Eemalda elastikniit. Kui muidu leppisime kokku, et igal pool varusid aina triigime, siis siin jätaks ma selle tegemata- ajab mu ilusa kohevuse lapikuks. Sina tee, kuis Sulle õige tundub. 

Nüüd keera passe pahupool sinna, kuhu ta kuulub- sissepoole. Keera passe allserv umbes sentimeetri jagu tagasi ja kata äsja tehtud õmblus. Õmble peitpistega kinni.

Vala oma nööbikarp uppi ja vali välja kõige ilusamad nööbid- tore, kui eri värvi. Seo seelik selga ja vaata, kuhu ulatuvad hõlmale edevuse mõttes õmmeldud nööbiaasad. Õmble nööbid paika. 

Nüüd tee endale üks kohv või tee ja imetle rahuloleva näoga oma uut seelikut. On ju ilus? Pane seelik selga ja keeruta ilmtingimata peegli ees. Võta jalad paljaks ja mine jookse seelikuga võilillemuru sees. Mesimummi nõelamise peale pane aloe verat. 

Suve ja seelikuteni!

Jaago moodi seelik selga. Vol 3. Passe õmblemine

"Suveks seelik selga" väljakutse käib mühinal edasi kuni 17. maini ja nii ka minu seelikutegu. Seekordses postituses vaatame puitselt ja punaselt üle, kuidas õmmelda seelikule vööjoonekohane lai värvel ehk passe. Maapiigad võivad endale seejuures lubada pisut lohaka loomuga romantilist vanamoelisust- sestap käib jutuks olev passe kinni lipsuks sõlmitavate paeltega. 

Tähelepanu, valmis olla, start- aga mitte rapsides, vaid sellisel mõnusal moel, nagu pildil näha!

Kõigepealt otsusta, kus on see paik, kus asub seeliku vööjoon (passe ülaserv) ning teiseks see, kust algab kroogitud seelikuosa (ehk kui lai/kõrge tuleb passe/kuhuni ulatub). Mina arvasin, et paras värvel on 12 cm, aga igaks juhuks lisasin allserva tiba varu- noh, et kui ikkagi proovides selgub, et tahaks tiba laiemat. Siinkohal on õige koht tõsta näpp püsti ja tsiteerida mu vanaema ehk Vanamat, kes ütles, et "maha jõvvat iks leegata, aga kae, kos sa mano saat". 

Seejärel mõõda oma ümbermõõt esimesel joonel (nimetagem seda VÜ, kuigi ta võib ka pisut allpool asuda) ja teisel - mul siis 13 cm madalamal puusa peal (ütleme, et PÜ). Mõõda sellises kõhukonsistentsis, et oleks mugav olla. Kui mööda paned, nihkuvad taskud selja taha või kukub seelik alla, seega petta pole mõtet. Nagu öeldud, ei pea seelik püsima ilmtingimata keha kõige kitsama koha peal, võid ka pisut puusale nihutada. Minu mõõdud olid näiteks 75 (VÜ) ja 95 (PÜ)

Mõõdud käes, võta lopsakam leht paberit ja murra pooleks. Murdejoone peale tõmba sirglõik, mis on võrdne Su passe kõrgusega (mul 13 cm). 

Voldi leht uuesti lahti ja haara mõõdulint. Mida suurem on Su VÜ ja PÜ vahe, seda kurvikam peab olema passe kaar. Et mina olen keskjoonel üsna, noh, tellise moodi (puusa nagu eriti polekski), siis minu kaar on ka lauge. Kui Sina oled puusakam, on Su passe "naeratus" kindlasti suunurkadest rohkem kergitatud.

Jaga oma VÜ täpselt neljaks ning joonista saadud arvu jagu sentimeetreid poolkaares kummalegi poole murdejoonele tõmmatud sirglõiku. Siis jaga neljaks PÜ ja toimi 13 cm madalamal samamoodi. Ah et miks neljaks? Sest praegu joonistame passe seljatükki, mis on pool Su ümbermõõdust. Sellest murdejoonest ühele poole jääb omakorda poolest pool ehk 1/4. Jälgi seda, et välja mõõdetud neljandik kulgeks tõepoolest mööda kurvi, mitte lihtsalt murdejoonest 90-kraadilise nurga alla mõõtes. 

Ongi seljatüki lõige valmis! 

Edasi teeme esitükkide lõiked. Kaared ja mõõdud jäävad tegelikult samasugused, aga esiosal katavad hõlmad üksteist. Mina arvan, et paras ülekate on poole jagu esiosast. Niisiis võtan seljatüki, ja teen veel kaks murdejoont- koguümbermõõdu kaheksandike ehk senise seljatüki neljandike peale. Ühel pool on nüüd mul parem ja teisel pool vasak hõlm. Põhimõtteliselt on tegu tükiga, mis moodustab seljaosast 3/4. Sellest 2/4 (ehk poole) jagu katab üks hõlm teist ning ainult 1/4 jääb kummalegi ühekordsena iluleda.

Kui soovid konstrueerimise hingeellu sügavamalt sisse elada, siis väga professionaalse (inglisekeelse) kirjelduse kurviga värvli tegemise kohta leiad siit: 

https://inthefolds.com/blog/2015/11/25/how-to-draft-a-shaped-waistband

Nüüd lõika tükid oma valitud passekangast välja. Iga jupp vajab kaht poolt- üht sisse, vastu kõhtu, teist väljapoole. Muide, tükid ei pea olema samast kangast, võid ka lapilisemalt!

Lõika niisiis 2 seljaosa, 2 paremat ja 2 vasakut hõlma. Külgedel võid õmblusvaruga olla tiba heldem- kui mõõtudega mööda panid, on jälle väike tagavara olemas. Suska nõeltega kokku ja vaata, kuis istub. Korrigeeri vajadusel. 

Otsi välja oma liimiriide varud. Et minu passe tuleb hästi pehmest ja hõreda koega kangast, valisin pigem jäigema liimiriide. Nagu juuresoleval pildil näha, on mul liimiriide tööproovid kangaga koos kapis, nii on hea kohe vaadata, mis paras on. Ääremärkus: kahjuks iseenda tubliduse arvele ma seda kirjutada ei saa,  näidistega liimikangavaru tegi mulle mu kallis tädi Impsu, kes alatasa selliseid pisikesi üllatusi korraldab. Kui sul Impsut pole, pead vist ise proovima, mis paras on...

Liimiriide panin ainult sellele passeosale, mis on publiku pool. Kõhu vastas olev kangas jääb liimiriideta. Lõika liimiriie korrektselt oma passe lõike järgi, sest sellest saab ühtlasi Su õmblusjoon. 

Tee liimiriie märjaks, aseta kanga pahupoolele ja triigi kuuma pressrauaga kinni. Liimiriide kinnitamisel soovitatakse kangast triikrauaga suruda, mitte edasi-tagasi liigutada- pidada paremini külge jääma. Mul on see lõik nii mitu korda viltu vedanud, et ei viitsi kokku lugedagi- ikka kipub serv irvakile jääma. Seekord õnnestus kõik siiski üle ootuste hästi. 

Mõtle läbi, kuhu käivad sidumispaelad. Ühed lähevad passetüki otsajoonele, teised küljeõmblusesse, välisküljele. Minul on vasakule seotavad paelad, seega paelad lähevad parema hõlma otsa ja vasaku küljeõmbluse vahele. 

Õmble kokku välistüki küljeõmblused- ära unusta paelu enne vahele pista. Lase õmblusjoonel joosta millimeetri jagu liimikanga peal- nii on kindel, et ka nigelama triikimise korral püsib kogu kupatus koos. Sama tee sisetükiga- see, mis käib kõhupoolele ja millel pole liimikangast. Triigi varud lahku ja jätagi lahku. 

Trikiga küsimus: kumb pildil olev tükk on suurem?

Pagan, kas tõesti tegin valesti...? 

Nojah, need, kellele optilised illusioonid tuttavad on või hiljuti "Rakett 69" teadusteatri osa vaatas, neid juba jalust ei raba. Muidugimõista on mõlemad tükid ühesuurused. Ausalt! 

Nüüd, mil see on selge, lõika sisemise külje kolmene tükk igast servast juuksekarva võrra väiksemaks. Kuigi see tükk jääb nüüd suti väiksemaks, pane tükid õmmeldes kokku nii, et servad on ühel joonel. Miks? Sest siis on kindel, et õigetpidi keerates kaardub pisut esipoolest nö mustale küljele ega hakka esindusalal silma riivama. 

Pane mõlemad kaared kokku, paremad küljed koos. Ära unusta otsapaelu õmbluse vahele pistmast!

Tee liimiriide järgi järgmine õmblus- hõlmade otsad ja ülaserv. Triigi varud ka siin lahku.

Lõika diagonaalselt maha õmblusvaru nurk- nii jääb teistpidi keerates nurk puhas.  

Keera kogu värk teistpidi. Mudi õmblusjooned puhtaks, keerates kõhu poolele kukesammukese võrra rohkem kangast. See peaks hästi õnnestuma, sest sisemise tüki lõikasime ju tiba väiksema. Õmble serv millimeetri kaugusel äärest läbi. 

Pildil olevate täppide kohale tee nööpaugud. Milleks? Et seelik hästi istuks, peab ka peidus olev hõlm paigal püsima. Selleks õmblen pealmise hõlma siseküljele nööbid, mis omakorda lähevad läbi alumises olevate nööpaukude. Vaata pilti, kohe on selge. Juhuks, kui arvad, et oled kõikuva vööümbermööduga, võib siseküljel olla nööbipaare isegi mitu- kui kõht rohkem täis, lased nööbi võrra järele ;).

Pabarabaa! Passe valmis.
Järgmisel korral laseme ülemise ja alumise otsa omavahel kokku ja vaatame, kas saavad hästi läbi.
Seelikuteni!

Jaago moodi seelik suveks selga. Vol 2

Seelikutegu jäi mäletatavasti pooleli sinna, kus käivitasime õmblusmasina ja asusime lappe kokku siristama. Enne, kui siit edasi põrutame, olgu ääremärkusena öeldud, et kui undrukuisu juba väljakannatamatu ja see hõlmikuosa pole Sinu jaoks oluline, siis SEE on hetk, kus saab ka lihtsamalt. Kokkuaetud ristküliku küljed võib niisama ühe õmblusega ühendada, ülaserva krookida ja näiteks elastse laia kummivärvli külge ajada. Tadaa! Ongi seelik valmis!

Aga et minu plaanid olid tsutt pompöössemad ning isegi tagasilöögid (harutaja ikka käepärast, eks!) pole mind sundinud püssi põõsasse viskama, siis jään oma esialgse idee juurde ja jätkan kursil "rikkalik-hõlmik-pitsilise-alusseeliku-ja-taskutega". Kulge aga kaasa ja vaatame, kuhu tee viib!

Oletame, et Sul ongi nüüd eelmises kirjatükis nimetatud strateegiliste mõõtudega lapiline ristkülik olemas ning korrektsuse huvides ka õmblusvarud siksakõmbluse või overlokiga äärestatud. Tehtule tagasi vaades ei saa ma teisiti, kui lihtsalt pean püünele upitama Marevikist hiljuti soetatud JUKI MO-1000 äärestusmasina. Ta on nii nunnu! Suruõhuga automaatniidistajad on taeva kingitus. Kõik, kes elus end kasvõi korragi overlokist niidi läbivinnamise peale on seaks vihastanud, teavad, millest ma räägin. Ülivaikne, ülisujuv, aaaahhh... Marevik, muide, on mõnus ostukoht, mis vastab isegi lollidele küsimustele väga informatiivselt ja sõbralikult.

Jupid koos ja äärestatud, mõtle välja allserva viimistlus. Selleks võib olla lihtne palistus, kitsas rullkant, lai tagasikeeramine, kontrasttoonis kangas, paelaga kantimine või muu Sulle meeldiv variant. Mul oli puhtjuhuslikult majapidamises üle rull lõheroosat kantpaela, mis paistis hästi passivat. Õmblesin paela kitsa varuga lapikanga alusküljele ning keerasin kanga pahupoolele nii, et pisut lapikangast jääb ka sinna. Nii on kindel, et kant esipoolel välja ei tüki. Kavatsen kandi kinni õmmelda peitpiste või dekoratiivse tikkpistega. Masin teeks küll kiiremini, aga mulle ei meeldi mõte üle eri tooniga tükkide jooksvast valgest või muust igavast masinõmblusest.  

Nüüd leia sobiv voodrikangas (mulle meeldib valge õhuke viskoos või batist) ja lõika välja alusseeliku jagu. Kogupikkus sõltub sellest, kas passega ühendamiseks kroogid lapiosa hiljem koos alusseelikugavõi eraldi. 

Kui kroogid lapiosa ja voodri  k o o s, peavad mõlemad tükid ilmselgelt olema ühesuurused. 

Aga võid krookniidi ajada pealisseeliku ja alusseeliku ülaserva ka eraldi ja siis pole oluline, et alus oleks  t ä p s e l t  sama suur- alusseelik võib olla väiksem. Koos krookides tuleb üleminek värvlilt seelikule sujuvam, eraldi krookides kohevam. Kui taevaisa on Sind õnnistanud puusadega (mõnedel on, teistel mitte, oijahh), siis ei soovi sa võib-olla puusajoonele kroogitud kohevust. Veelgi sujuvamaks üleminekuks võid sel juhul kaaluda krookimise asemel hoopis volditud seelikut.

Lõika paras tükk allserva pitsi- alusseeliku allserva jagu PLUSS kummalgi pool 5 cm PLUSS pitsiotsa puhtaksõmblemise jagu mõlemas servas. Miks just nii? Sest minu juhiste puhul peaks pits alusseeliku hõlmast mõlemal pool 5 cm üle ulatuma.   

Soovitan nii voodri kui pitsi lõigata esialgu pisut pikema, kui tarvis, siis saab ühe küljejoone puhtaksõmblemise järel panna seeliku ja alusseeliku üksteise peale ja vaadata, kuhu täpselt teine ots jõuab. Kangad võivad käituda erinevalt ja nii pika jupi puhul on ebatäpsused ausalt öelda paratamatud.

Õmble pits alusseeliku allserva. Mina teen nii, et panen pitsi ja kanga paremad pooled kokku, nii et pits (siin broderii) ulatub 1-2 cm ulatuses kanga alt välja. Õmblen pitsi ja kanga kokku. Triigin varud lahku ja siis üles kanga poolele. Keeran pitsiserva ühe korra tagasi (heegelpitsi puhul ei ole vaja keerata) ja katan sellega kanga voodrikanga õmblusvaru. Õmblen pealt läbi. Pitsi ja kanga ühendus jääb sel juhul mõlemal poolel korrektne ja puhas. 

 

Säti lapiseelik ja alusseelik üksteise peale. Passivad? Siis ühenda lapiosa hõlm/külg voodriga.

Hõlma saab puhtaks õmmelda kaht moodi. 

Variant A. Keera lapiseeliku külg umbes 5 cm ulatuses tagasi ja triigi murdejoon sisse. Sinu otsustada, kas kasutad tagasikeeramisel kanga tugevduseks õhukest liimiriiet või ei. Liimiriie aitab kangal vormi hoida, aga ei lendle nii hästi, mõjudes jäigemalt ja ebaloomulikumalt. Mina tahtsin pehmet tulemust ega pannud liimiriiet. 

Õmble puhtaks voodrikangast üle ulatuv pitsiserv. Keera pits kaks korda tagasi ja õmble läbi. 

Arvesta, et kuivõrd pöörasid 5cm lapikangast seeliku siseküljele, peab alusseelik(pildil valge) omakorda selle jupi võrra lühem olema. Ehk siis ühtekokku vajab selline ühendus ca 10 cm pealisseelikuosa rohkem kui alusseelikut. Pits aga peab ikkagi ulatuma murdejooneni välja, seega peab see alusseelikukangast pikem olema. 

Kui juhtumisi on Sul mõlemad ikkagi võrdsed, siis jääb hõlmale kolm riidekihti- kaks lapikangast ja üks voodririidest. See teeb hõlma kohmakamaks ja paksemaks.  

Pane kokku lapiosa ja alusseeliku külgede paremad pooled. Õmble läbi, triigi varud lahku ja jälle kokku. Pööra õigetpidi ja korrasta murdejoone järgi. Õmble tagasipööratud katteserv masinal või käsitsi läbi. Käsitsi on vist jälle lahedamgi, võid kasutada mõnd toredat kontrastset niiti.  

Variant B (katteliistuga). Natuke rohkem mässamist. Ah et milleks teha? No esteks hoiab katteliistuga õmblemine alati suts paremini vormi. Ja teiseks tahtsin mina katteliistu ja esiosa vahele pista esihõlma nööbiaasad, mida tagasipööramise puhul teha ei saaks. Niisiis ongi minu seelikul esihõlm katteliistuga (ehk variant B) ja peidus olev hõlm tagasipööramisega (ehk variant A). Tõe kriteerium on praktika, küllap saan kandes teada, kumb parem oli.

Katteliistu puhul pane kõigepealt paika nööbiaasade asukohad. Aasad lõikasin kolme pluusi allservast- kaksasin kitsa palistuse maha, saingi vajaliku paela. Sea aasakesed nööpnõeltega hõlma serva külge, nii et 0,7 cm kauguselt õmmeldes oleks aas nööbile paras.

Lõika katteliist laiusega 5,7 cm. Jälle oma valik, kas teed liimiriidega jäigemaks või ei. Mina ei teinud, kaeme, kuhu see mind viib. Pane katteliistu ja lapiseeliku hõlm kokku, paremad pooled vastamisi ja õmble talla laiuselt (0,7 cm) läbi. 

Triigi varud lahku ja siis sea nii, et pisut (1 mm) esipoole lapikangast paistaks voodri poolel välja. Triigi üle, õmble läbi. 

Kontrolli, et voodrikangast on parasjagu ning et puhtaks õmmeldud otsaga pits ulatub 5 cm ulatuses üle alusseeliku küljeserva.  

Nüüd on juba tuttavad käigud. Sea katteliist ja alusseeliku külg õiges kohas kokku, paremad pooled koos. Õmble läbi. Triigi varud lahku ja siis kokku. Ääresta, keera õigetpidi. Katteliistu allserv keera tagasi sarnaselt seeliku allserva viimistlusega ja õmble pitsi peale kinni. Tehtud!

Järgmisel korral õmbleme valmis hõlmikseeliku värvli ehk passe. Oled platsis?

Jaago moodi seelik suveks selga. Vol 1.

Selle postitusega kutsun Sind ühes minuga õmblusteekonnale, mis päädib ühe romantilise maapiiga-seelikuga- pigem maksi- kui minipikkuses, pigem küllusliku kui vaoshoitu, pigem romantilise kui asjaliku, pigem lohakaloomulise kui rangega- aga kes seda nüüd nii täpselt teab, kuhu rännak viib :).

Seelikujuhised on osa Jaago talu algatatud lustlikust käsitöövõistlusest "Suveks seelik Selga!", mille eesmärk on võidelda murelike mõtete ja koroonaärevuse vastu. Kutsume Sind üles õmblema, up- või redisainima, kuduma, heegeldama või mis tahes muus tehnikas seelikut valmistama- just sellist, nagu ise soovid! Oma imeline seelik pildista ja pane üles väljakutse Facebooki lehele, sest parimaid ootavad maruvahvad auhinnad Jaago käsitöötalult, ajakirjalt "Käsitöö" ja TUUBilt. Väljakutse kestab, kuni kestab Eestis eriolukord.

Ilmselgetel põhjustel mina ise Jaago talu perenaisena auhindadele ei kandideeri, aga võistlus sai sellegipoolest üles sätitud täiesti omakasupüüdlikelt asjaoludel- et tekiks põhjus üks ammu peas valmis mõeldud seelik ükskord ometi teoks teha. Ühtlasi lubasin seda teekonda huvilistega jagada ka. Niisiis täieneb see kirjatükk iga paari päeva takka uue annuse seelikuteoga sõnas ja pildis. Igal juhul on teekaaslased oodatud ning juhised püüan kirja panna nõnda, et paralleelselt oleks Sul võimalik soovi korral kaasa kulgeda.
Pean küll ausalt üles tunnistama, et oht seejuures ninali kukkuda täitsa olemas. Esiteks pole ma- nii omavahel öeldes- kunagi päriselt ja formaalselt õmblemist õppinud. Kujutan ette, et mitmeid võtteid, mida kasutan, kannatab pärisrätsepal hädapärast ainult sõrmede vahelt ja silmi pööritades vaadata. Teiseks riskifaktoriks on asjaolu, et asun küll teele, aga tont teab, kuhu jõuan. Ja kui selgub, et eelmisel päeval avaldatu tuleb kõik tagasi harutada, siis... khm...no ma ei tea, kui motiveeriv see "tehke nüüd minuga kaasa" siis on :). Et aga julge hundi rind on teadagi milline, siis...auuuu!

SEELIKU MATERJAL
Esimene käik on materjalivaru üle vaadata. Minu moodi seelikuks läheb vaja puuvillaseid ja linaseid kasutuseta jäänud rõivaid või kangajuppe. Mul on imetoredaid ja hulganisti! Eriti mõnusad on õhukesed puuvillased hästi langevad batisti moodi kangad. Hästi sobivad ka meeste triiksärgid. Mu lemmik selles seelikus on aga üks täislinane ülipehme lõheroosa jõehobutuunika (ausalt hiiiiiiiglasuur veidralõikeline telk!), mis sai juppeks lõigatud.
Materjal vali nõnda, et toonid omavahel sobiksid. Kindla peale minek on pastelsed toonid kombineerituna halli või kreemikaga, lisaks võid kasutada üht-kaht käredamat aktsentvärvi. Igal juhul vali nii, et endale meeldiks ja tekiks tore tervik.

Lisaks vajad keskmise jäikusega liimiriiet, nööpe, sobivas toonis niiti (neutraalvalge sobib pastelse seeliku puhul kõigega), voodrikangast (kerge puuvillane või viskoos), allserva pitsi ning aasanööre (mina lõikasin lihtsalt sellesama megasuuruses tuunika ja teiste rõivaste palistuse maha- ongi kangaspael olemas). Töövahenditest läheb vaja kääre, nööpnõelu, õmblusmasinat ja äärestusmasinat või siksakpistet.

LÕIGE
Lõike koha pealt niipalju, et seelik koosneb põhimõtteliselt passeosast ja selle külge kroogitud lapilisest ristkülikust. Ülevaatlik joonis näeb minu tõlgenduses välja nii:

Passe valmistamist selgitan mõnevõrra hiljem- see on see värvlijupp, mis tuleb õmmelda igaühe isiklike parameetrite järgi. Lapiristkülik käib aga alljärgnevalt.
Ristküliku kõrguse saad nii: mõtle välja, kui palju peab olema seeliku üldpikkus. Lahuta sealt passeosa (10-20 cm sõltuvalt sellest, kas soovid laiemat või kitsamat passet) ja seeliku äärepits (alusvooder, mis visuaalselt mõjub ikka seeliku üldpikkusena) paistab lapiseeliku serva alt välja just äärepitsi jagu).
Ristküliku laius sõltub sellest, kui rikkalikku seelikut soovid. Ettekujutuse sellest, kui külluslik on krooge (iga 1 ühiku kanga külge kroogitakse vastavalt 1,5, 2 või 3 korda pikem tükk), annab allolev pilt aadressilt https://mellysews.com/add-ruffle-garment/

Et tegu on hõlmikseelikuga, tuleb arvestada, et esiosas on hõlmad vaheliti ja üksteise peal, s.t näha jääb vaid ristküliku üks hõlm, teine on kaetud. Kroogetega peab vaheliti osas tagasihoidlikum ( 1,5 korda) olema, muidu on kõhu peal (kuhu ju tegelikult enamasti volüümi ei soovi) kahekordne krookekuhi.
Väga laias laastus jaotub Su seelik kolmekordse krooke puhul nii, nagu joonisel näha.

Kui soovid täpsemat arvutust, joonista passe ribana paberile laiali. Märgi peale oma ümbermõõt strateegilisel kohal (mul näiteks 90, millest 25 cm käib teise poole hõlmaga vaheliti) ja arvuta välja, palju kroogitud materjali igale lõigule kulub (vaheliti hõlma osas 1,5x rohkem, edasi 3 või 4 x rohkem jne). Kokku on näiteks minu seeliku ristküliku ülaserv seega 340 cm pikk.

ETTEVALMISTUS
Pese uued kangad läbi, taaskasutusmaterjalid triigi sirgeks. Lõika kogu kraam nelinurkseteks võimalikult suurteks juppideks. Nelinurk on vapsee lollikindel kujund- kui hakkad eri kangaste puhul sekeldama diagonaalsete ja muudsorti ilulõigetega, on pahandused kohe teguviisi sisse programmeeritud- kipub kiskuma, kottima ja kõiksugu muud jama korraldama. Kõigele lisaks ütleb vähemalt minu geomeetriline mõtlemine, et kui kõik detailid on nelinurgad, siis on neist ristkülikut oluliselt lihtsam kokku panna, kui näiteks, noh, viisnurkadest.
KOKKUPANEK
Kõige lihtsam on oma ristkülik kokku passitada põrandal. Olgem ausad, isegi pliiatsi moodi daamidel on 3xpuusaümbermõõt ikka paar meetrit. Mina tahtsin eriti rikkalikku undrukut ja seega pidin lappe paigutama veelgi suuremale pinnale. Säänest lauda pole just igas majapidamises.
Joonista põrandale oma seeliku piirjooned- no olgu, ära joonista, aga piira teibi, harjavarre või muu käepärase materjaliga- ja pane pusle kokku. Kombineeri eri mustreid ja kangaid nii, et tulemus jääks silmale ilus vaadata.

Juhinduda saad kindlalt seeliku tagakeskjoonest, sellest, mis on justkui Su pepupalgejoone pikendus. Sellest mõlemale poole jääb täpselt võrdselt kangast ja täpselt sümmeetrilised krooked. Mõttelised küljeõmblusekohad umbes neljandike peal pane ka paika. Sinna tulevad taskud, sest mis suveseelik see taskuteta on!
Mul isiklikult vedas notsumoodi- ühel kreemikasvalgel orgaanilisest ülimõnusast puuvillast rõivatükil, mille kohviplekkide tõttu juba ammu pensionile saatsin, olid taskud juba olemas. Strateegilistesse kohtadesse paika ja muutusidki seelikutaskuteks! Kui Sul nii hästi ei vea, siis otsi veebist juhiseid- üks võimalus on näiteks siin: https://www.mybluprint.com/article/add-pockets-dress.
LAPPIDE KOKKUÕMBLEMINE
No ja siis kõik jupid õmblusmasinal kokku! Õmblusi tee ükshaaval, et näeksid, kas kõik ikka klapib.
Iga õmblus triigi kõigepealt lahku, aga ääresta kindlasti kokku. Tundub küll jube tüütu, aga see pole lihtsalt norimise küsimus- nii saab seelik lihtsalt palju vastupidavam. Äärestamiseks kasuta overlokmasinat või siksakõmblust.

Trikiga küsimus: mis on see töövahend, mis eristab rätsepat soss-sepast? Parimatele hiljemalt 27.04. kommentaariumisse või FB ürituse lehele laekunud vastuste vahel läheb loosi pisike mõnus auhind ajakirjalt "Käsitöö"! 

Tänaseks cantus ex est, edasi vaatame, kuis too lapiline tükk endale voodri ja pitsid saab.