pühapäev, 9. detsember 2018

Aita Semul aidata!


Küllap olete märganud, et viimasel ajal on Jaago talu tegemistesse karude kõrvale ka üksjagu rebaseid siginenud. On ka põhjust! Novembris ilmus Inga esimene lasteraamat "Semu kolib sisse", mille peategelaseks on justament rebane, nimeks Semu. 
Semu sündis praeguseks juba peaaegu et kaks aastat tagasi. Arvuti ütleb, et fail esimese rebase-jutuga on loodud 7. jaanuaril 2017 kell ‎19:53. Selle aja kohta olen üles tähendanud nii:

 „Jutusta meile üks lugu,“ ütles Johan. Magamamineku aeg oli käes, aga nagu ikka, oli see meie peret tabanud ootamatult. Hambad said küll pestud ja tuba enam-vähem korda, aga uneisu- vaat seda ei paistnud ei vasakult ega paremalt. Miia vedrutas porgandpaljana täiesti keelatud moel jalgupidi külaliste varumadratsil, Jaagup sobras oma hiiglaslikus jalgpallikaartide kogus ning Johan ise oli soovi  esitanud tiritamme-asendist ning sadas nüüd sealt alla, teel jalaga hommikumantlit nagi otsast kaasa võttes ning voodi alla lennutades.
Ohkasin ja kummardusin hommikumantli järele.
„Olgu peale, aga ainult siis, kui saate lähema kolme minutiga unevalmis,“ esitasin ultimaatumi, mis oleks vedelaks võtnud ka maailma võimsamad riigipead. Ime küll, aga kolme minuti pärast oligi kogu mansa oma tegevused kokku pakkinud, Miia öösärgi selga tirinud ning kõik kolm kummalgi pool mind teki all.
„Aga kust ma alustan?“ küsisin mina.
"No miks sa ei võiks alustada algusest," pakkus Jaagup kõigutamatu loogikaga.
„Algusest,“ jäin mõttesse. „Olgu`s pealegi...“

Nii see lugu lahti läks. Peagi sündis mõnusast villasest kampsunist meie koju kaisu-Semu. Planeedi kõige nunnumate piltide meister Kadri Ilves joonistas Semu üles ja pisut hiljem pakkusin teksti ja pilti Postimehe Kirjastusele raamatuks. Kirjastus oligi nõus ning toimetaja Piret Veigeli, kujundaja Piia Stranbergi, keeletoimetaja Lyyli Virkuse ja mitmete teiste ühise pingutuste tulemusel nägi "Semu kolib sisse" novembris trükivalgust. 
Aga Semu ei ole mingi tavaline rebane, oi ei! Tema tahab maailma muuta. Paremaks. Nii saigi algusest saati otsustatud, et raamatu autoritasu ja osa müügitulust läheb mõnele sellisele projektile, mis aitaks maailma kasvõi sutsukenegi paremaks ja rõõmsamaks muuta. Juhus viis autori kokku Tartu Emajõe Kooli direktoriga. Emajõe Kool õpetab nägemispuudega lapsi ja ühel või teisel moel puutuvad selle kooliga kokku kõik Eesti pimedad lapsed. Kooli õppetöös peetakse ülioluliseks punktkirja õpetamist ning õppimist, sest pimedatele on punktkirja lugemise oskus sama eluline ja tähtis, kui kirjaoskus tavameeltega lastele. 
Punktkirjaraamatuid  aga teadagi raamatupoest ei leia.  Niisiis "tõlgivad" kooli töötajad ise oma kooli lastele õpikuid, õppematerjale ja ka lastekirjandust. See on kulukas ja aeganõudev töö, aga - kord tehtud - saab raamatuid spetsiaalse printeri abil vajadusel uuesti trükkida. Oskused ja vahendid selleks on olemas, aga ressursinappuse tõttu jäävad paratamatult vaeslapse ossa eelkõige lasteraamatud. 
Emajõe koolil on SUUUUUUR puudus heast lastekirjandusest. Siin tulebki Semu ja Semu lugejad appi! Iga raamatu ost toetab ühe euroga hea eesti lastekirjanduse "tõlkimist" pimedate punktkirja. Annetused aitavad punktkirja panna vähemalt kaks lasteraamatut. Emajõe kooli õpetajad on teinud ettepaneku "tõlkida" esmajoones punktkirja Heiki Vilepi „Une-Mati uued udujutud“ ja Ellen Niidu onu Ööbiku lood.  Pimedad ja vaegnägijaist lapsed saavad endale kaks põnevat uut maailma, mida ette kujutada, milles seigelda, millest rõõmu tunda ning oma lugemisoskust arendada ja kinnistada ja koolil on edaspidi olemas failid, mille alusel raamatud vajadusel uuesti trükkida. 
Semu kuulus liigikaaslane, Antoine de Saint Exupéry "Väikese Printsi" rebane tuletab meile meelde: "Vaid südamega näed hästi". Kui Semu jaoks heategevusprojekti otsisin, avastasin, et see on ka Emajõe Kooli moto. 
Mis oleks, kui aitaks neid üheskoos pisut?



teisipäev, 4. detsember 2018

Jaago sõprade jõulukohvik 13. detsembril: valguspurgid



Jõuludega on nii, nagu kõige muugagi- ise me nad endale loome. On täiesti arusaadav, kui alati pole selleks aega ja võimalust, vahest ehk viitsimistki- jõuluehtes kodu oleks küll tore, aga kust sellega pihta hakata? Õnneks ei vaja jõulumeeleolu ilmtingimata palju pingutamist. Täiesti korraliku suuruse ja mahuga jõulutunde jaoks läheb hädapärast vaja vaid kaht asja- head muusikat ja üht valguspurki.


Muusika jaoks on mul soovitus kohe olemas. Kolasin eelmisel laupäeval Tallinna Raeplatsi läheduses ja sattusin poodi, kus parimas eas müüjadaam oli muusika kaupluse kohta tavalisest kõvemaks keeranud ning nõksutas selgest kuulamismõnust puusa. Oli  võimatu jätta küsimata, kellega tegu. Sain naerusuise vastuse: "Jaan Jahimehega". Nii saingi tuttavaks James Hunteriga.
Kuula ise, minu meelest on täpselt parasjagu jõul! Mitte selline pühademuusika, mis sulle pähe kinni jääb ja seal lõpmatult tiliseb-tiliseb-tiliseb, vaid mõnusa lebomeeleoluga R&B, mille saatel võid nii õhtust süüa, juttu ajada, lauamänge mängida kui ka- kui ikka teisiti ei saa- tööd teha. Meeleolu tuleb tegevusele vaatamata ja muusika tõttu niiehknaa.




Nojaa, ja siis see teine asi. Valguspurk. Seda võib kasvõi söömata vaadata- nii ilus on. Siluetid ja mitmekihiline paber joonistavad klaasi pinnale talvelugusid. Tibatillukesed led-lambid sädelevad nagu tähed. Klaas aitab sära paljundada.


Samas igati lihtne ja mõnus tegemine. Natuke õpetussõnu, nokitsemist kääride ja noaga ning voilaaaa, ongi olemas. Nagu näed, on minu purk silmapaistvuse huvides veel mootori külge saanud- pöörleva aluse meisterdas mu isa Ain mikrolaineahju mootorist ja lambilülitist. Kui Sul pöördalust ega õhinapõhist isa ei juhtu leiduma, siis aseta valguspurk lihtsalt lauale/pakule/muule alusele ning palista mandariinide või punapõsksete õuntega. Kinnitan, et imeilus  ja jõulune on ikka. Lisaboonuseks on ka näiteks päkapikkudel hubases valguses hea toimetada, pole ohtu, et väikemehed pimedas koperdades jalaluu murravad või midagi. Ühesõnaga hea ja tarvilik purk!
No voh, selles Jaago jõulukohvikus, mis 13. detsembril kell 18.00 aset leiab, täidamegi purke valgusega. Kõik vajalik esimeseks tööks on siin olemas, Sina anna ainult teada, et oled tulija. Kui soovid, võid kaasa võtta oma purgi. Täiesti vapustava tulemuse saab vana paksust ebaühtlasest klaasist silinderja purgiga- valgus võimendub seal iseäranis erilisel moel- aga selliseid ei ole mul lihtsalt kõigile pakkuda. Kui sul selline olemas on, võta enda jaoks kaasa. Kui jõulud möödas, saad purgi jälle tavapäraselt kasutusse võtta.


Kohvikule kohaselt kuulub õpitoa juurde kindlasti ka piimavahuga kohv, tee ja koogid. Et tegu on aasta viimasega, siis võta julgelt kaasa ka kõik need, kes soovivad osa saada vaid meie jõulumeeleolust ja maitsenaudingutest- koogivaliku teeme seekord kopsakama!
Osalustasuga on sedapsi, et töötuba (purk, valguskett, materjalid ja juhendamine) kohvi ja koogiga maksab 16 eurot. Kui soovid lihtsalt kohvikusse tulla, siis sõltub Su väljaminek välja valitud koogist ja joogist-see vaata üle kohapeal. Palume aga tulijaid ikkagi ette registreerida ning ääremärkusena olgu lisatud, et kohvikus arveldame vaid sularahas.
Õdusa tunde loob pimedal ajal eelkõige valgus. Suurt ja siravat polegi vaja, pigem just tasast ja sooja. Jaago sõprade jõulukohvikus saad kohe kaks head asja korraga- mõnusa kohvikuskäigu ja purgitäie jõuluvalgust, millega kodus meeleolu luua.
Neljapäeval näeme?