Kevadised saviõhtud: lillepotid ja taimesildid

Kas Sul on ka tunne, et kevad jääb sel aastal vahele? Mõningaste episoodiliste eranditega on meil siin Jaagol küll olnud üsna talv. Hoov on valge, idatuul lõgistab aknaid ning loobib lumehelbeid silma ja suhu. Haanjas on kuuldavasti suusalumi paksem kui mõnes kohas terve talve jooksul.

Mul on siiski kevadet vaja. Kohe hädasti. Mu aknalauakasvandikud- taimetited, kellest esimesed pistsin mulda juba veebruari algul- arktilisest kliimast ei hooli ning sirutavad end usinalt valguse ja soojuse suunas. Et aknalaudu on majas teatavasti alati piiratud hulk, siis olen juba pööraselt hädas- tahaks taimedele kõike lubada, aga ei saa- õue ega kasvuhoonesse viimine ei tule veel kõne allagi.  

Tõsiasju eirates usun, et ehk ikka varsti... Selle lootuse tuules külvasin veel mõned seemned ;). Nüüd vudin oma taimekastidega mööda valgemaid aknaid ringi nagu Benny Hill kunagises komöödiaseriaalis- ainult muusika ongi puudu...

Pika sissejuhatusega tahan öelda, et ega siis muu elugi saa sest üleüldisest taime- ja seemnepuhangust puutumata jääda. 13. aprillil algavad saviõhtud lausa kahte pidi flooraga seotud. 

Saviõhtul valmib KÕIGEPEALT lillepott, mis annab imehea võimaluse pöörduda vahelduse mõttes EESTI OMA SAVI poole. Jep, justnimelt! Kui tarbekeraamika jaoks ei ole meie kandi savi igaühe maitse- omajagu poorne ja urbne- siis lillepoti jaoks sobib see superhästi. 

Lillepoti võib jätta klassikalist tellisepunast tooni, nagu ülal oleval pildil näha. Ilmestada reljeefide või sissevajutatud kirjadega ning nende esiletoomiseks pühkida osaliselt glasuuriga üle. Või siis punasavi täielikult valge glasuurikihi alla peita. Võimatu pole ka türkiis- või tumesinise angoobi kasutamine (võimalik väiksemate pottide puhul). No ja siis pole muud, kui põletuste järel taimed sisse kolida- kummipuud ja tupsrohtliiliad, mündid ja basiilikud või hoopis pelargoonid ja moonid- eks sa seda tea juba ise paremini. 

Aga- nagu paremates telereklaamides- see pole veel kõik! Tegin endale isiklikuks tarbeks ja katsetuse korras peotäie keraamilisi TAIMESILTE- ja kukkusid nii head välja, et kuidagi ei raatsi teid ka neist ilm jätta. Mõte võttis hoogu mitu aastat- olen alatihti hädas siis, kui käes avamaale külvamine. Tubased taimekassetid ja pisipotid (mitte segi ajada pissipottidega!) on mõistlik markeerida kergekaalulise ja komposteeritava sildiga- kui istutamiseks läheb, on iga taimesort ise nägu ega vaja enam tähistust. Aga avamaal, kus otsekülvide asukohast ja iseloomust esialgu miski märku ei anna, on need taimesildid lihtsalt ülipraktilised abimehed- paistavad hästi silma, ei idane ega mädane, igikestvad (kui just kolinal kõvale pinnale ei kukuta) ja taaskasutatavad.

Nii et seekordse saviõhtu juurde kuulub lisaks taimepotile ka vähemalt kümme keraamilist taimesilti, mille abil peenramaal sikud lammastest (või noh, kapsad kaalikatest) eraldada. Supervastupidavad (erinevalt plastist, puidust või millestiganes sulle muidu pakutakse), nägusad ning sobivad minu meelest täiesti vastupandamatult ka näiteks emadepäevakingiks. Mmmm...

Et nüüd kõigest ülalkirjeldatust osa saada, anna palun märku, et oled tulemas- siis tean teetassid ja savi valmis seada. Osalustaks on kolme (vajadusel nelja) kohtumise peale ühtekokku 70 eurot (või kahe peale 130, kui tuled koos sõbra, sõbranna, ema või tütrega) ja sisaldab kolme (või nelja, kui tarvis peaks minema) kohtumiskorra savi, glasuure, põletusi, töövahendeid ja juhendamist. 

Teetass aurab, hea seltskond ootab- mõnus väike paus on teel! 

Peatse kohtumiseni?



Kommentaarid

Populaarsed postitused