kolmapäev, 13. mai 2020

Jaago moodi seelik selga. Vol 4. Lõpuks ometi!

Teate küll, kuidas mingi olukord või uhke sündmus, mis tulemas, motiveerib teinekord ammustilmast ripakil õmblustöö ühe jutiga valmis tegema? No vot mul just niimoodi selle seelikusabaga läkski. Tegu ei olnud küll hiiglapikalt vindunud poolikuga ja noh, päris pärispäris valmis ikkagi ei saanud ka, aga igatahes piisavalt esinduslikuks, et kanda võiks. Nii et kui Jaago talu õuele saabus delegatsioon, kes ulatas mulle jalgu nõrgaks võtva üllatusena Tartumaa Aasta Ema tiitli, siis midagi seljast igatahes ära ei kukkunud. Las siis olla pealegi, et undruk püsib seljas tänu nööpnõeltele ja traageldusele, millega sisekülg laupäevaks kinnitatud sai, väline vaatlus seda ju ei näita :).

Eelmisel korral saime valmis vööjoont järgiva laia värvli ehk passe. Sel korral õpetan Sulle täiesti vaimustava triki lihtsateks korrapärasteks kroogeteks ja paneme seeliku kokku!

Minu seeliku puhul otsustasin algusest saati krookida lapiosa ja alusseeliku eraldi. Ma olen keskelt nii...ehh... voolujooneline, et puusale võib vabalt kohevust lisada. Lisaks ei olnud mu alusseelik ja pealisundruk ülaservas täpselt ühepikkused. Kui Sina volüümi otseselt ei igatse ja tegid alusseeliku ning pealisseeliku võrdsed, võid vabalt koos krookida. 
Enne krookimist tasanda vajadusel alusseelik ja pealisosa. Märgi nii passe allserva kui seeliku ülajoonele tagakeskjoon (murra mõlemad lihtsalt pooleks ja tõmba kriidi või harilikuga märgike) ja seelikule ka küljejoone kohad (mõtle taskute asetuse peale).
Nüüd leia õmbluspoest üles elastikniit- selline, mille kohta üks mu armsatest käsitöölaagrilistest ütles, et tema teada on see spetsiaalselt klounininade ettesidumiseks ja muuks otstarbeks ei oskavat ta küll seda kasutada. Vot minuga oli samamoodi, kuni ma ühel korral poes iseendaga pisut valjemini sisekõneldes (pisut piinlik, onju!) juhtusin kogemata "tea, milleks nad  küll  s e d a  kasutavad" ümisema. Vahi aga, selgus, et vastus ootas selja taga- Abakhani kõiketeadjast müüjanäitsiku kujul. Tema soovitas, et mingu ma koju, pooligu see elastikniit õmblusmasina alumisele poolile, pangu üles tavaline niit ja lasku aga õhuke materjal õmblusmasina talla alt läbi, "küll siis näed!". Ooookei...
Tegin, nagu võlur...ptüi, müüja soovitas ja ennäe imet- kumminiit on krookmasin, mis tirib õhemad kangad suurepärasesse korrektsesse krooki ilma mingi piinarikka kahekordse tikkrea, niidi sikutamise ja kohustuslike katkemisteta. Superluks!
Niisiis- alumisele poolile pingul elastikniit. Võid kerida käsitsi või poolida masinaga. Siis piste kõige pikemale pikkusele ja vurrrrrrr! Jala tagant väljub täiuslikult kroogitud kangas. Kui oled kroogitava eseme teiste detailidega ühendanud (antud juhul siis passega), võid elastikniidi peale kinnitusõmblust eemaldada. Siit ka märkus, et kumminiidi peale ei maksa õmblust teha, siis ei saa elastikut pärast õmbluse alt kätte. 
Mina tegin selle seeliku puhul nõnda, et masinaga tegin selle õmbluse, mis ühendab passet ja seelikut nö  esindusküljel ning kõhu vastas oleva sisemisel poolel ühendasin passe seelikuga peitpiste abil ja käsitsi. Nii on välisõmblus ilusa väljanägemisega ja tugev, sisemine õmblus aga ilus, kuid mõnevõrra nõrgem. Kui teed vastupidi, siis jääb välja nõrgem õmblus ja see ei tundu praktiline. Asjatundjad muidugi ühendavad seeliku passega kahe masinõmblusega- kõigepealt üks seestpoolt ja siis teine väljast peale, aga mina ei suuda kaht õmblust kunagi perfektselt üksteise peale ajada või paraja vahega paralleelsena hoida, nii et ma pärast rahule jääks. Seega teen parem nähtamatu käsitsiõmbluse.

Pane lapiseeliku parem külg ja passe esinduspoole parem külg kokku. Näed nüüd sellist vaadet, kus ühel pool on alusseeliku pahem pool ja teisel liimiriirega kaetud passepoole sisekülg.
Otstest on hõlm ja passe joondatud ning õmblus algabki kohe mõlema servast- nii on pärast passet õigetpidi keerates seelik tihedalt kahe passepoole vahel. 
Pane nööpnõelte abiga kokku seeliku ja passe tagakeskjooned, mille ennist kangale märkisid. Siis külje- ja otsajooned. Kahanda oma krooked passel vajalikesse vahemikesse. Kui seelikut tundub liiga palju olema, sikuta ettevaatlikult elastikniiti- see tõmbab krooked tihedamaks. Ära unusta, et vaheliti olevatel hõlmadel olgu krookeid hõredamalt, ning liimiriidega kaetud hõlmaserv kummalgi pool võiks umbes 5 cm ulatuses üldse krookimata jääda. 
Liimikangast juhiseks võttes sea alusseeliku ja seeliku ülaserv ning passe allserv kokku. Õmblusvaru võiks siinkohal olla pisut kopsakam- näiteks 1,5 cm. Traagelda tihedapoolse pistega ja vaata, kas kõik klapib ilusti. Alles seejärel õmble passe ja seelik omavahel kokku.
Eemalda elastikniit. Kui muidu leppisime kokku, et igal pool varusid aina triigime, siis siin jätaks ma selle tegemata- ajab mu ilusa kohevuse lapikuks. Sina tee, kuis Sulle õige tundub. 
Nüüd keera passe pahupool sinna, kuhu ta kuulub- sissepoole. Keera passe allserv umbes sentimeetri jagu tagasi ja kata äsja tehtud õmblus. Õmble peitpistega kinni.
Vala oma nööbikarp uppi ja vali välja kõige ilusamad nööbid- tore, kui eri värvi. Seo seelik selga ja vaata, kuhu ulatuvad hõlmale edevuse mõttes õmmeldud nööbiaasad. Õmble nööbid paika. 
Nüüd tee endale üks kohv või tee ja imetle rahuloleva näoga oma uut seelikut. On ju ilus? Pane seelik selga ja keeruta ilmtingimata peegli ees. Võta jalad paljaks ja mine jookse seelikuga võilillemuru sees. Mesimummi nõelamise peale pane aloe verat. 
Suve ja seelikuteni!



1 kommentaar: