neljapäev, 6. juuni 2019

Väike roheline käsitööspaa 10.-11.-augustil



Mis toimub?
Jaago suvelaager, sel aastal alapealkirjaga "Väike roheline käsitööspaa".

Millal ja kus?
10.-11.- augustil Jaago talus Tartumaal

Ah et miks just "väike",  "roheline" ja "spaa"?
No väike sellepärast, et mahutab vaid mõniteist osalejat. Selline hubane ja turvaline niisiis, aga seejuures ikkagi tähenduslikku aega ja suhtlust täis.
Roheline seepärast, et teeme rohelisi tegusid. Küllap saad aru küll, et mitte otseselt rohelist värvi (kuigi võid ka seda ;)), aga kestlikule ja säästvale eluviisile suunatuid. Selliseid, mida saadab minimaalne ökoloogiline jalajälg ja maksimaalne rahulolu.
Ja käsitööspaa sellepärast, et kõiki teemasid teeme oma kätega, kõik saavad hakkama ja kõik see mõjub tervistavalt nagu spaa ikka.

Mida selleks teeme?
Pakume Sulle 10.-11. augustil osasaamiseks kahe päeva jagu põnevat ise tegemist ja käsitööd, mis on taaskasutuslik, väikese ressursiga, tarbimist minimeeriv või muul moel säästlik.
Täidame Su maitsemeeled ja kõhu hea kohaliku toiduga.
Laseme Sul kõndida paljajalu, kuumas saunas vihelda, vette viskuda, jänkusid nunnutada, koera patsutada, pilvi lugeda ning elust ja hetkest täis rõõmu tunda.

Kuidas osaleda?
Spaakoha broneerimiseks saada palun e-kiri (jaagotalu@gmail.com), sõnum FBs või haara telefon (5297919, Inga). Käsitööpuhkuse kahe päeva osavõtutasu on 75 eurot. Kui tuled koos ema, õe, tütre, kaasa, sõbra või sõbrannaga, siis kahe peale kokku 135. Käed on tegevust täis, kõht nurrub (viis korda!) ja tudu saab tehtud- kõik on hinna sees. Ööbimiseks palume kaasa võtta oma magamisvarustuse.
Täpsemalt saad laagritegevustest lugeda altpoolt.

Väikese rohelise käsitööspaa kava*:
L, 10. august
alates 11.00 Saabumine ja Sisse Elamine
12.00 Tünnid ja mahutid
14.00 Lõunane kõhupai
15.00 Boro-stiilis sall
19.00 Õhtune kõhupai
alates 20.00 Saun ja kümblustünn

P, 11. august
9.00 Hommikune pudrupai
10.00 Keraamiline kaasavõtutass
13.00 Lõunane kõhupai
14.00 Loodussõbralikud küüritsad
17.00 Tünnid ja mahutid

*Muudatused pole võimatud, kõik ikka parima huvides

Lõpmatu boro-stiilis sall
Käsitöölaagri salliteema on inspireeritud jaapanipärasest borost ning sashikost ning teeb sügava kummarduse asjade parandamise kaduvale kunstile.
Jaapani keeles on vana ütlus, et kui kangas on nii suur, et sellesse saab mässida kolm sojauba, tuleb see alles hoida. Jaapanlased on tark ja vana rahvas, kellest tasub eeskuju võtta ka õhtumaades. Boro ja sashiko juured ulatuvad Edo ajastusse (17. -19. sajand), mil sealmail tööstuslikku kangatootmist ei eksisteerinud. Käsitsi kedratud, kootud ja värvitud lina, kanep ja puuvill olid hinnalised materjalid, millest ei tohtinud midagi kaotsi minna, rõivad kallid ning nende kandmine rangelt reglementeeritud. Iseäranis väärtuslik oli kangas Põhja-Jaapanis, kus puuvilla ei saanud kasvatada. Niisiis paikasid ja parandasid talupojad ja lihtrahvas oma rõivaid üha ja aina. Tekkis omapärane lapitöö, mis ei olnud niivõrd esteetiliste valikute tulemus, kuivõrd lihtne utilitaristlik lahendus- kuhu tuli auk või hõre koht, sinna pandi paik. Kimonost või noragist (lihtrahva töörõivas) sai ajapikku lapiline kunstiteos, mis, muutudes kandmiskõlbmatuks, teenis majapidamises edasi- tekina, sallina, lõpuks kasvõi pesulapina (milline eksklusiivne lapp, ah!). Sõna boro tähendabki räbaldunud või rebitud kangast- servade töötlemisega see tehnika end üldjuhul ei vaevanud. Autentsed boro-rõivad on naturaalsetes ja indigotoonides, sest sedasorti kangast osati valmistada.



Sashiko aga tähendab lihtsat eelpistete rida- seda kõige lihtsamat rohutirtsuhüpet mööda kangast, sõna-sõnalt tõesti kangast "pistma". Selle abil kangajupikesed aluse külge liidetigi, aga mõningal juhul kasutati sashikot ka lihtsalt kanga kulumiskindluse suurendamiseks ilma paika panematagi. Eelpisteread võivad joosta kangal paralleelsete ridadena, aga võivad ka moodustada riste või keerukaid mustreid. 



Meie suvespaa boro-sallide aluspõhjaks saab kerge puuvill, millele asume sashiko stiilis"räbalaid" paigutama. Mul on imeilusaid räbalaid! Tulemuseks on pehme, muretu loomuga romaniline sall, mille kandmisvõimalused ulatuvad külmast ajast soojani välja. Lõpmatu on sall sellepärast, et ristküliku asemel õmbleme salli avaraks "toruks"- nii on seda mõnus mitut pidi kanda.
Soovi korral võid põhjaks ise kaasa haarata mõne seisma jäänud salli või kangasiilu, hästi sobib ka avaram puuvillane kergest kangast tuunika või pluus, mida sa enam kanda ei soovi.

Keraamiline  teikõuei :)/-kaasavõtutass 
Kas teadsid, et maailma saab muuta ka tassikaupa?
Siin mingit pikka juttu ei ole- vähegi kabedamad kohvepruulikojad müüvad muidugimõista kohvi kaaasa ka kliendi tassi. Et kuum jook turvaliselt käigul/autos/kontoris kõhtu toimetada, vajad  Oma Tassi. Aga palun- silikoonist kaas on mul olemas, munsterrollime sellele mõnusa kaasaskantava topsi ka alla. Just!


No vaata kasvõi neid Liquorice Mooni tupsununnusid. 

Tünnid ja mahutid
Selle teema all teeme kogunisti kaks tegu.
Esteks. Kodus ettetulevat kraami on teadagi enamasti pigem rohkem, kui vähem. Et seda netilt hoida ja näidata, vajame veelgi rohkem kraami- korve, kaste, riiuleid, sahtleid, topse, tünne, kausse, karpe... Pood muidugimõista müüb, aga vahel tahaks teise suurusega, väiksema eelarvega, omama moega... Meie teame, kuidas! Mõni aeg tagasi leiutasin vahva viisi hiiglasuurte ja tõeliselt vastupidavate sisustustünnide tegemiseks. Laagris teeme valmis vähemalt ühe (no või kaks või kolm ;)), aga keegi ei keela Sul peaaegu täiesti nullkuluga edaspidi aina rohkemaid juurde tekitada. Kui mahuti ükskord ära väsib või päevakohasuse kaotab, võid selle vabalt komposteerida- materjaliks on nimelt igapidi biolagunevad tavalised pappkastid. Plusspoolel ei saa kuidagi märkimata jätta, et sellised tünnid sobivad oma ausas ehedas rustikaalsuses hästi nii romantilisse kui moodsasse interjööri.
Tünniteema teine tegu teeb majapidamispaberi kasutamise ja säilitamise mugavaks.
Teiseks. Majapidamispaber on asjavärk, mida võimalusel võiks küll vähem tarvitada, aga mis on siiski küllalt loodussõbralik produkt- komposteeritav ja puha! Sa muidugi tead, et kõikse mugavam majapidamispaberirulli avada keskelt, eks? Või no vähemalt sinnamaani on kõige mugavam, kuni viimased välimised tiirud enam ise püsti ei seisa ja kogu kööks lodevat paberit täis on :). Et seda ei juhtuks, riputame meie paberi stiilse nahkrihmse ämbriga seinale. Misasja? Pead ise vaatama ja tegema tulema. Lubame, et meeldib kõigile, jällegi nii romantikutele kui moodsa interjööri sõpradele.

Loodussõbralik pesušvamm
Nõudepesu on küll vist üks neid tegevusi, millega igaüks meist puutub elus kokku rohkem kordi, kui tegelikult tahaks. Pesust veelgi vähem tahaks kokku puutuda švammiga. Päris alguses on asi ju ilus, aga juba paari päeva järel ei lõhna küürits enam sugugi lillede järele ja mõne aja pärast minetab ka väljanägemise. Niisiis- prükkarisse! Mnjah.
Polüuretaanvahust ehk poroloonist švammid pole põhimõtteliselt midagi muud kui plastik. Seega on nii nende tootmine kui väsinud töölisest vabanemine koormav keskkonnale ja aastas minema visatavate švammide hulk on prügimajanduses kopsakas. Ehk oleks neile mingi mõistlik töötav alternatiiv, mis oleks peale kasutusea lõppemist komposteeritav?
Loodussõbraliku pesušvammi töötoas teeme valmis mitu eri tehnikas küüritsat, mis kõik on võrdsel määral käsitöist ja nägusat sorti, kasutusmõnusat ja kinkimissõbralikku.

Ja lõpuks Sulle selline küsimus: millisena Sina tulevikku näed?
Paistab seal kaunis roheline planeet, kus elame üksmeeles ja koostöös ning igaühele jagub kõike elamiseks vajalikku? Või hoopis haisev prügimägi, kõigi sõda kõikide vastu, täis taplemist toidu, elu ja koha eest maamunal?
Küllap sõltub vastus mõttelaadist, eluviisist ja inimesest endast. Mina tahan loota, et leiame viisi hoida väärtuslikku, mis meil on ja heastada kahju, mida oleme loodusele teinud. Annan endale aga aru, et niisama iseenesest see ei sünni.
Siin ja praegu saavad maailma muuta need, kes selles maailmas elavad. Kui kohe ja tervet maailma ei jaksa, siis tuleb pihta hakata kasvõi tasahaaval. Üks käsitööspaa korraga.

Näeme varsti?


teisipäev, 16. aprill 2019

Käsitsi tehtud pidupäev 27. aprillil

MIS? Koolituspäev "Käsitsi tehtud pidu"
KUS? Jaago käsitöötalus
MILLAL? 27. aprillil kell 11.00-16.00
MIDA ENDAST KUJUTAB? Käed-külge-koolituspäev sellest, kuidas ise Häid Pidusid (eepilisi, suure algustähega!) korraldada
LÄHEMALT? Loe altpoolt 

Millal Sina viimati head pidu said? Millal Sa viimati üht sellist korraldasid? Et ammu? Aga mis oleks, kui teeks sel suvel ühe vägeva peo? Et...eeeee....hästi nagu ei viitsikski...? Korraldada, tähendab. Pidu ikka oleks tore küll...
Jaa, see on mõttekäik, mis küllap on tuttav nii mõnelegi meist. Ja nii need sünni- ja muud tähtpäevad vahele jäävadki. Saati siis veel sellised tavalisemad sündmused nagu kuu esimene päev või pühapäev või esmaspäev. Kuigi võiks ju. Sest kord juba tehtud ja kohal, on pidu ikkagi Sündmus suure algustähega. Ausalt!
Kooituspäev idee sündis igiammusest jutuajamisest naaberküla sädenaise ja hea sõbra Marga Marjuga (seda, kuidas Marju oma küla elu veab, loe siit). Sedastasime nimelt, et soov pidusid korraldada kipub inimestel kuidagi kaduma. Enamasti ei ole selle taga mitte niivõrd rahalised kaalutlused, pigem tunne, et see kõik on liialt aeganõudev, tülikas ja ausalt öelda ei oskagi kuskilt pihta hakata.
Kogenud kultuurikorraldajatena ja suurte peosõpradena tundus see meile Marjuga täiesti arusaamatu. Kuni mõistsime, et meie oleme harjunud sündmustele otsa vaatama kultuurikorraldajatena. Hea pidu on nagu klassikaline projekt- ühekordne ajas piiritletud sündmus oma ettevalmistusperioodi, toimumisaja ja analüüsiga. Kui sellega õigeaegselt pihta hakata ning täpselt teada, mis liigutused mis ajal teha, siis on nauditav mitte üksnes pidu ise, vaid ka kõik sellele eelnev ning muidugimõista ka järgnev.
Selline vaade peole tuleneb aga meie erialast ning ei ole omane kõigile. Niisiis hakkas esialgu täiesti pöörasena tundunud idee- õpetame inimestele pidu tegema- tunduma järjest mõistlikumana. Otsustasin kõigile peo-soovijaile-aga-pisut-pelgureile appi tulla ning koondasin hea ise tehtud peo elemendid üheks ägedaks käed-külge-koolituspäevaks. Kokku sai põhjalik kava, kuhu kuuluvad muuhulgas peoidee genereerimine, koha valik ja stilistika, meeleolu loomine, rõivastus, kutsed, menüü, peoprogrammi koostamine, muusikalahendused, külaliste tänamine- sõnaga kõik, mis hea peo juurde kuulub. Teeme selgeks, mida ja kuidas teha oma jõududega, mida sisse osta, kuidas eelarve (napp või veelgi napim :)) tasakaalu saada ja kuidas luua see eriline miski, mis peost Peo teeb. Pakume inspiratsiooni ja tuge unistuste teostamiseks, aga ka reaalsust kontaktide, tegutsemisjuhiste ja konkreetsete oskuste näol. Jaago talule kohaselt on suur osa päevast pühendatud käelisele tegevusele, seega saab üht-teist peo õnnestumiseks  õhtuks käegakatsutavas vormis juba koju kaasa.

Päeva programm*:
11.00 Saabumine ja sissejuhatus. Piimavahuga kohv ja taimetee.
Peoideede genereerimine. Stilistika. Kutsed.
Praktiline tegevus: professionaalse väljanägemisega  kutsete ja peomaterjalide kujundamine lihtsate veebipõhiste kujundusprogrammidega
13.00 Ruumi loomine: koht ja dekoratsioonid. Lilled ja nende sättimine
Praktiline tegevus: lillede seadmine nii, et oleks näha, et on seatud.
14.00 Pisike pidulik lõunasöök. Menüüjutud.
14.30 Ruumi loomine: koht ja dekoratsioonid. Muusika. Peoprogramm
Praktiline tegevus: vimplid, bännerid, lipud, ahelkaunistused- suure ruumi efektne kujundamine
15.00 Otste kokkutõmbamine. Külaliste tänamine. Üllatused
Praktiline tegevus: külaliste tänukingid-peomeened
16.00 Kojusõit

Koolituspäeva osalustasu on 50 eurot. Siia kuulub kõik, mis peo (ahh, päeva!) nautimiseks vajalik- huvipakkuv programm, praktiliste tegevuste materjalid, söök ja jook, kohvid-koogid, hea seltskond... Edaspidi korraldadad vaevata oskuslikult Häid Pidusid ning tunned seejuures end mõnusalt ja kindlalt.
"Käsitsi tehtud peost" osasaamiseks kirjuta e-kiri, helista või saada sõnum Facebooki.
Pidutsemiseni!

P.S Kindluse mõttes olgu välja toodud ka koolitaja kvalifikatsioon- olen kogenud sündmuste korraldaja ja projektijuht. Olen kaheksa aastat töötanud Tartu Hansapäevade ühe programmijuhina ning Tartu Antoniuse Õue tegevjuhina. Jaago talu perenaisena hoolitsen kõigi siin toimuvate ettevõtmiste kvaliteedi ja meeleolu eest. Graafiline disain vabavaraliste kujundusprogrammide abil on osa veebiturundusmoodulist, mida olen õpetanud kutsekoolides ja alustavatele ettevõtjatele.
Kõigele lisaks arrrrrrrrmastan pidusid :)! Pidusid korraldame Jaagol tihti. Senini suurim ja uhkeim oli pulma-aastapäeva pidu "10 aastat muinasjuttu", aga  väiksemate mastaapidega meeleolukaid sündmusi on aastas palju.
P.P.S Ah et miks "käsitsi tehtud"? Aga sellepärast, et Head Peod sünnivad enamasti siis, kui need on tehtud hingest, südamest ja käsitsi. See ei tähenda muide, et pead kõik ise tegema. Usu mind, neid käsi, mis panustada saavad, tahavad ja jaksavad, on meie ümber küllalt ;) Tule, aitan Sul neid märgata!

*Päeva programmis võib esineda muudatusi, kõik ikka parima huvides!



esmaspäev, 8. aprill 2019

Saviõdagud algavad 17. aprillil: presskann


Kell on keeratud, valged õhtud käes, kummikud kalosside vastu vahetatud ja nina nuhutab ühtelugu aiamaa poole - nüüd on selge, et kevad ja suvi ei jää tulemata ka sel aastal! Meie mõtlemegi juba na-aa-aatuke mõnusate kevadele järgnevate suviste varaste hommikute, laiskade pärastlõunate ning õhtuste aiapidude peale, mis ees ootavad. Kas tead, mis neid ühendab? Laske mina pakun!


Hommikune kruusitäis, millega uni silmist ajada. Lõunatass, et peale kõhutäit ja leiva luusse laskmist jälle tegudele asuda. Õhtune koos sõpradega nautimiseks- et juttu jaguks kauemaks ning pidu pikeneks. Patuga pooleks võib-olla mõni veel mingil muulgi ajal. Mmmmmm...tead ju küll...



Oma igapäevast kohvihetke vajab kui mitte igaüks, siis vähemalt paljud. Minu piimavahune paus leiab näiteks aset pärastlõunal, siis, kui hommikune tegudetuhin hakkab maha käima, aga õhtule sättimiseks on veel vara. Just siis teen kruusitäie head kanget kohvi, vuhistan kuhja piimavahtu peale ja naudin.
Et kohv tuleks hea ning meel muudaks erksaks, on võimalusi tegelikult palju. Presskannukohv on nendest üks kärmemaid ning kui filtrite, perkolaatorite, mokakannude ja muuga jännata ei viitsi, siis  ka lihtsamaid viise. Kui tahad täpsemalt teada, kuidas head presskannukohvi keeta, loe näiteks Kohvisemu lehelt.
Oskustest üksi siiski ei piisa, vaja läheb muudki. Et kohvihetk oleks lisaks maitsemeele mõnule ka ilus, ootan Sind 17. aprillil kell 18.00 Jaagole, et saaksid endale savist ise presskannu teha. Kasvõi jalgse, nagu pildil näha. Kokku kohtume kolmel kuni neljal ülenädalasel korral ning teeme keraamilise presskannu algusest lõpuni valmis.
Osalemistaks on teema peale kokku 46 eurot. See sisaldab savi, glasuure, põletusi ning käe hoidmist ja juhtimist kogu protsessi vältel. Sinu poolt võiks lisaks heale tujule olla presskannu "luukere"- pressketas koos surumisvardaga, mõne vana presskannu seest näiteks. Kui seda pole, anna märku, leiame lahenduse.
Peatse registreerumiseni!

kolmapäev, 3. aprill 2019

Põllepäev on 13. aprillil!


13. aprillil õmbleme Jaagol põllesid! Muidu ehk ei tihkakski jälle pakkuda, aga aina küsitakse. Järelikult on vaja! Ning et ma olen loomu poolest laisk inime, siis võin täiesti vabalt siia alla tsiteerida iseennast, lihtsalt paar põllepäeva tagasi.

Kuna hulk Jaago sõpru lippab siiamaani ringi puhta põlletuna, tuleb põllepäev jälle! On seejuurest täpselt sama satsiline, suuretaskuline ja muretult shabby-boho-šikk, nagu peab. Juuresolev pilt kõneleb enda eest ise. Kel eelmisel korral lisaks päevale ka kuulutus vahele jäi, siis teadmiseks alljärgnev: põllepäev on sedasorti päev Jaago talus, mille käigus valmib osalejale isiklik ja oma Põll. Just nimelt suure algustähega ja eepiline- vaata jällegi pilti, eksole! 



 Et põllest, iseendast ja tegemisest täit rõõmu tunda, võtame selleks terve päeva, kella üheteistkümnest õhtul nelja-viieni välja. Passitame lõikeid, valime kangaid, lõikame juurde (mis naljakas väljend, juurde ei tule ju midagi), kohandame põlle vastavalt kandjale, õpime satse tegema ja paneme kokku. Nobedatel näppudel on õhtuks põll valmis, nautlejatel ka ... pisut hiljem :)


Jep, nii ongi.
Ega see küsimine nüüd üleliia üllatav ka ole. Rikkalik satsiline kleit-põll käib maaromantikaga kokku nagu valatud. Mina kannan põlle igal ajal, nii suvel kui talvel ja tõesti on mugav ja ilus korraga!


Kui ka Sinu hing ihkab põlle, siis näeme 13. aprillil kell 11.00! Peatseid põlleomanikke palume lahkesti registreeruda, kas siis e-kirjatsi, FBtsi, telefonitsi või nööbist-kinni-võtutsi. Osavõtutaks on 50 eurot. See sisaldab põlleõpetust, lõikeid ja lõikepaberit, põlle põhikangast, kõhutäit ja piimavahuseid kohvipause koogiga- ühesõnaga kõike, mis mõnusa päeva veetmiseks vaja. Põlle satsikangaks haara võimalusel omalt poolt kaasa mõni kasutamisest väsinud puuvillane meeste triiksärk. Kui minu paktav kangas (praeguse seisuga heleroheline või kreemikas mustriline) tundub kahtlane :) võid soovi korral kaasa võtta oma kanga- no et põll tuleks täpselt nii roosa või roheline kui vaja. Täpsemad juhised, mida võtta, mida jätta, saad sel juhul minult.
Et siis registreerumiseni?


esmaspäev, 18. märts 2019

Mummupäev Jaago talus 30. märtsil

30. märts tuleb Jaago talus puha mummuline! 
Et järgnev lugemine võib esmapilgul (aga ainult päris alguses ;)) pikavõitu tunduda, siis olgu kõige tähtsamad parameetrid kohe siiasamma üles tähendatud. Mummupäev leiab aset laupäeval, 30. märtsil, kestab 11-16 (no nii umbkaudu) ja käsitleb imevahvat tehnikat nimega tagurpidi aplikatsioon
Õpime selgeks töövõtted: 
             jäiga ja 
            (uh-kui-palju-võimalusi-pakkuva) veniva materjali puhul, 
            käsitsi nõelumise ja
            masindamise puhul
varieerime ja kombineerime ning lõpuks
mummustame sellesinatse võttega vabalt valitud rõivaeseme vastupandamatuks. 
Soovi korral saad juhised pikendatud pepuga pükste (nagu pildil) või rikkalikult aplikeeritud ja mõnusalt istuva jersey-kleidi õmblemiseks. Päeva juurde kuuluvad maitsenaudingud, piimavahuga kohvikruusitäied, hea ja enda moodi seltskond ning Aeg Iseendale. Registreeru ja tule! 


Nüüd aga asjast lähemalt. Mummupäeva mõte tuli mulle siis, kui asusin teoks tegema üht ammust ideed. Kes mind vähegi lähemalt tunnevad, on kindlasti tähel pannud, et kannan haruharva pükse. No tegelikult käin pükstega põhimõtteliselt ainult jooksmas, muul ajal kannan aina seelikuid-kleite. Tuleb siiski möönda, et teatud hetkedel kuluks vähemalt üks paar pükse ära ja nii mõtlesingi endale aasta algul püksid õmmelda. Kohe nõnda plaanisingi, et enne midagi muud ei võta ettegi, kui säärevarjud iseendale valmis. 


Muidugimõista pidi püks ikka minu moodi olema, sestap ei kõlvanud tavapärased burda-lõiked kuidagi. Püksiideaalina lehvisid mu meeles Magnolia Pearli (vaata siia) rikkalikud lohmpüksid ja Rundholzi industriaalromantika (leiad siit) ning algusest saati oli ka mõte lõpptulemus õpitoaks või teemapäevaks vormistada.
Allikas:https://www.magnoliapearl.com/gallery/2014_summer/

Algus kulus puha hoovõtule, samas kui tegutsemine ise ei edenenudki kuigivõrd.
Teatud edusamme siiski nähti. 
"Kuidas päev läks?" küsis Muska koju tulles.
"Eee... mõtlesin pealkirja välja." 
"Nooh?" küsis Muska. 
"Kukkunud tagumikuga püksid," teatasin uhkelt. "Võid ka langenud p.....ga püksteks nimetada". Kaasa vaatas mind pika pilguga ja ütles, et nii  ma küll kirjutada ei saa.
"Zoozooo... "
"Eetris ei ropendata," oli Muska range. 
Mis mõttes!? Ilmari Mannineni 1927- aasta legendaarne teos Eesti rahvarõivastest (vaata siia) viitab leheküljel 344 ERMi säilikule nr 9254 ja ütleb sõnaselgelt, et tegu on körtpersega pükstega. Mis ropendamisest siin lugupeet teadlasmehe ja Eesti Rahva Muuseumi juhataja puhul olla saab, eksole! Nojah, p-sõna on sees, aga tekstiilipärandiga kokku puutunud inimesed teavad keerdkaltsasid ehk kortspersega pükse hästi. Keegi ei kergita kulmu. Et inglise keeles nimetatakse pika keskõmbluse ehk madala kubemega pükse drop crotch pants, miks siis mitte langenud pepu :)? 
Aga olgu siis pealegi hillitsetult- näiteks pikendatud pepuga püksid, sobib?


Novohh, mõttes ristasingi needsamased körditud püksid ja Pinteresti ilupildid- ning asusin konstrueerima. Kõigepealt paberil, siis suvamaterjali ja lõpuks päriskangaga. Mõned ebaõnnestumised hiljem- tadaa!
Pükste õmblemiseks kulus tükk mõningase elastaanisisaldusega teksakangast, ühed iidsed alt laienevad ja ühtlasi narmendavad tumedad teksapüksid, jupike tähemustriga edevat teksakangast ja samuti elastaanisisaldusega särgik, mis parimagi tahtmise juures enam selgapanekuks ei kõlba (olen nabanäitamiseast välja kasvanud), küll aga püksivärvliks. Pitsiribasid allserva (jäid üle pitskardiganilaagrist) ja kummipael pükste püsimiseks. Taskud said mahukad, püksid mugavad ja üleüldse kõik nii, nagu peab. ainult lagedavõitu olid. 
Suure mummusõbrana pole vist imestada, et valisin pükste iseäranis meeldejäävaks ja ilusaks tegemiseks täpid, suured ja väiksemad. Et kehakatte mõnus lohakus kaugele paistaks, siis soovisin mummud peale panna narmendavamal moel kui tavaliselt. Tagurpidi aplikatsioon sobis selleks hästi ja nüüd olen juba mitu aega olnud kohati ka püksikandja. Mõnuga!
Nagu heas telereklaamis- see pole veel kõik! Tagurpidi aplikatsioon on imeliselt paindlik ja mitmekesine tehnika. Seega ei piirdu me minu-pükste-moodi mummudega, vaid vaatame aplikatsioonimaailmas veelgi ringi. Küllap oled nõus, et pildid nagu see ajavad suu vett jooksma. 

 Allikas: https://eluxemagazine.com/fashion/5-sustainable-designers-for-summer/


Allikas: http://ethos-diseno-blog.tumblr.com/post/4814774803/textilemuseumgreenapril2011

Natalie Chanin on oma kaubamärgi Alabama Chanin all välja arendanud mitmesugustest töövõtetest koosneva tehnika, mis on lihtsalt vastupandamatu! Kõigele muule lisaks võimaldab see täiesti uueks teha sellised ära armastatud rõivaesemed, mis endale kogemata mõne pleki, auku või rebendi külge saanud.
Meiegi teeme mummupäeval mitmesugusel aplikatsioonimoel mummusid, arstitõendi ettenäitamisel (noh, kui mummude vastu allergia on :)) ka muid mustreid- käsitsi ja masinaga, jäigale kangale ja venivale materjalile. Koju kõnnid imeilusaks ornamenteeritud kampsuni, seeliku, kleidi või pükstega- täpselt nõnda, nagu ise soovid. Kui sul aga ühtegi rõivaeset, mis mummusid vajab, ei ole, siis tule ja võta ette päris nullist- näiteks mõnusa tuunikakleidi või isegi pikendatud pepuga pükste näol- juhised saad minult!


Osalemiseks kirjuta või joonista, helista või haara nööbist! Osalemistaks on 50 eurot, siin on sees materjalid tehnika äraõppimiseks, juhendamine, söömaajad ja kohvekruusitäied koogiga. Omalt poolt võta kaasa armastatud riietusese, mis vajab värskenduskuuri. Kui soovid õmmelda tuunikat, saad enne päeva materjali hankimiseks juhised. Sel juhul pane tähele- mummupäeval lõikame kleidi välja ning saad selle mummustada, kokkuõmblemine jääb koduseks tööks. 
Registreerumiseni!

esmaspäev, 4. märts 2019

Leivapäev 9.märtsil


Laupäev, 9. märts on leivapäev! Ja vormipäev! Ja juuretisetopsi päev ka! Küpsetame nii leiba kui leivavorme, juuretisenõust kõnelemata.
Tegelikult võib arvata, et paljudel eestlastel on iga päev leivapäev. Arrrrmastame oma rukkileiba nõnnapööraselt, et välismaale minnes leib tihti esimene asi, millest puudust tundma hakkame. No ja olgem ausalt, koduleiva küpsetamise lõhn on midagi, mis hellema hingega inimestel võib vee silmistki välja võtta, saati siis, khm, süljenäärmetest. Ja tõesti, siin ei ole tegu mingi kampaania korras edevdamisega, ise küpsetatud värske leib lihtsalt ON üle mõistuse MAITSEV!
Teisalt on seesama koduleivalugu paljudele paras müsteerium. Tundub kuidagi tüsilik ning täitsa ise ja omapäe ettevõtmiseks liiga heidutav tegu olema. Õigeid riistu nagu ka pole ja misasja sinna üleüldse tarvis läheb ja kaua see kõik võtab ja...
Selleks, et Oma Leiva Lõhna ja Lugu ikka ja üha rohkem saaks, ootame Sind sel laupäeval, 9. märtsil Jaagole. Võtame leivamüsteeriumi juppideks, seletame need kohad, mis untsu võivad minna, selgeks ja muidugimõista teeme kõik praktikas läbi ka. Edaspidi imestad isegi, miks ometi Sa varem leiba ise ei küpsetanud.


Et leib iseäranis maitsev tuleks, teeme leivale lisaks valmis ka leivavormi ja juuretisetopsi. Savist leivavorm küpsetab leiba hoopis teistmoodi, kui plekist, silikoonist või muust tänapäevasest materjalist pann. Teiseks on isetehtud vormi eeliseks suurus- miskipärast pakuvad poed keraamilisi vorme enamjaolt minimõõdus- mis sellest leivast perele saab! Savist juuretisetops on aga oma leivapoja eest hoolitsemiseks- just keraamilises anumas tunneb ta end kõige kodusemalt.
Päeva osalemistasu on 50 eurot. Siia mahub kõik ülalöeldu- leivaõpetus, keraamilise leivavormi ja juuretisetopsi valmistamine, savid-glasuurid-põletus, lisaks hea seltskond, kõhutäide ja oma isiklik leivahakatus juuretise näol. Pihta hakkame kell 11.00 ja lõpetame, kui kõik valmis, orienteeruvalt 16 paiku. Osalemiseks palume endast kindlasti märku anda, ootan teateid e-kirjatsi, FBtsi, telefonitsi või muul sulle sobival moel.
Peatseni!

teisipäev, 19. veebruar 2019

Jaago sõprade päevad

Üks meie pere aasta alguse alatisi märksõnu- Tartu maraton- on libedalt (ausalt, liigagi libe oli) selja taha jäänud ja minu jaoks märgib see alati ühtlasi jaanuarikuisele leboskelule punkti panemist. Seni kulgesime nädalavahetuseti kindlas rutiinis- lund on, järelikult läheme suusatama! Mammastes, Tartus, Elvas ja koduradadel Vooremäel, perega, kahekaupa, suuskadel ja kelkudel, pikemalt või lühemat- aga igal juhul ja igal võimalusel. Nädalavahetused olid värsket õhku ja lund täis ja ega ma ausalt öeldes nädala seeski millegi teab mis pirakaga maha saanud.
Pikema puhkepausi juures on tore, et mõtted asuvad käima täiesti uusi radu. Küllap on tuttav ka see tunne, kui mõnus molutamine tasapisi tüütama hakkab ning teotuhin jälle kasvama hakkab. Olen meelega sel pakitseda lubanud- las siis kosub, nii et kui lõpuks millegagi pihta hakkan, on tegutsemiseks ruumi ja lusti lausa kuhjaga.
Nüüd tundubki, et puhkusega koos kisub lõpu poole ka talv- koduõuel on igatahes lastega koos ehitatud iglu täiesti lonti vajunud ja põllul paistab tükati juba musta mulda- sellega seoses tundub kevadplaanide tutvustamine igati asjakohane. Niisiis panen sellesama postitusega kirja neli (NELI!) vahvat ettevõtmist, milles igaüks võib osa saada. Ja pane tähele, tegu ei ole mingite tibatillukese sutsakatega, ei, kus sa sellega! Igaühel neist saab ise tegemise lusti tunda kohe terve päeva jagu ja pikem aeg võimaldab ette võtta kopsakamad-lopsakamad tööd. Iga üksiku päeva osalustasu on 50 eurot, see sisaldab kõike vajalikku- materjale, juhendamist ja savi puhul põletusi-glasuurimist. Veel kuulub asja juurde kuulub muidugimõista hea söök ja jook, Sinu moodi seltskond ja meie hubane käsitööküün. Kui KÕIK allolev tundub võrdselt isuäratav, siis kogu neliku (inspiratsioon Tartu Maratoni Kuubikust, eksole :)) eripakkumine on 4. märtsini 160 eurot. Registreerumise avame nüüd ja praegu!
Oled väga oodatud, nii ühele kui mitmele päevale, nii üksi kui sõbraga!

9. märtsil teeme Jaagol leiba ja vorme. Juuretisega leiva tegu on kaugelt ja proovimata vaadates nagu nõiatemp- pikk ja justkui keeruline, "salakuntsi" ja segadust täis. Tegelikkuses on leib üks lihtsamaid- aga seejuures maitsvamaid!- küpsetisi üldse. Peab lihtsalt paari nippi teadma. Kui keegi neist Sulle kunagi kõnelnud ei ole, siis on käpuli käimise oht muidugi suur- tean hästi, sest olen seal olnud :). Et seda ei juhtuks, tule meile! Päeva jooksul valmib mitte üksnes soe ja lõhnav koduleib, vaid ka vajaliku lopsaka (kellele need kaubandusvõrgu tikutoosid õieti mõeldud on, ah?) suurusega savist leivavorm oma imeliselt lõhnavate pätside küpsetamiseks ja vormiga sobiv juuretisetops, kus leivapoega hoida ja kosutada.


30. märtsil on mummupäeva kord. Meie sügisene mummuline koti ja kohviku sari oli tõeliselt mõnus, aga mummuliseks saab oma elu elada muulgi moel. Sel laupäeval saab kõik olema täpiline, tupsuline, ümmargune ja mummuline- taaskasutuse võtmes. Sukeldume sügavale tehnikasse, mille nimi on tagurpidi aplikatsioon ja mummustame sel teel kaasatoodud kampsuni, püksid või seeliku puhta uueks ja pilku püüdvaks. Et aega on terve päev, tuleb teisigi mummulisi üllatusi! Oo, te ei kujuta ettegi, kui vahvaid! Muuhulgas kõneleme ka selliste pükste õmblemisest, nagu pildil näha. Miks just nii, saate peatselt blogist lugeda ka. 


13. aprillil on põllepäev. Siin midagi pikalt seletada pole, kõik saab olema nii, nagu juba varasemalt toimunud põllepäevadel, mille kohta saad lugeda siit ja siit. Et ikka jälle küsitakse, on põlleisu ilmselt aktuaalne ja aprillikuu on justament see parim aeg, et suveks endale satsiline iludus valmis vuristada. Väikese lisarosinana tutvustan põllepäeval aga ka satsiseelikuid ning kõnelen nende õmblemisest ka.


27. aprill saab olema lausa enneolematu pidupäev. Täpsemalt Käsitsi Tehtud Peo Päev. See on päev, mil räägime Hea Peo korraldamisest. Näiteks pulmapeo. Või hõbepulmapeo. Või lapse sünnipäevapeo. Või juubelipeo. Või heade sõprade kokkusaamise peo. Või mõne muu tähtpaevapeo, mida soovid tähistada niimoodi, et nii sina ise kui kõik peol olnud õhkavad hiljem: jaa, vaat see oli sajandi pidu!
Tundub intrigeeriv? Veider isegi? Kes siis peo korraldamisega hakkama ei saaks?
Võib-olla tõesti. Aga mul endal on ringi vaadates küll selline tunne, et pidusid on siiski maailmas liiga vähe. Lähemalt uurides ütlevad tähtpäevaomanikud tihti, et peo korraldamine tundub liiga suur ja keeruline ja hirmutavgi töö olevat.
Mine noh! Hea pidu on lihtsalt nii äge ja tükiks ajaks ülendav asi, et juba sellepärast tasub see ette võtta. Keerukusehirmust saan aru küll ja sestap tuligi mõte just selline koolituspäev korraldada.
Võtame hea peo pulkadeks ja juhatame kätte kõik peoks vajaliku. Et korraldamisele ei kuluks aastapalka ega peaks võtma pangalaenu. Et kõik osalised (kaasa arvatud sa ise) tunneks end oodatu ja hoituna. Et  hea oleks enne pidu, peo ajal ja takkajärgi ka.
Edaspidi oskaid täitsa ilma hirmuta korraldada ja nautida suuremaid ja vähemaid käredaid pidusid. Päev saab olema väga praktiline. Teeme kätega, proovime läbi, uurime ja valmistame. Üht-teist saab su järgmise korraldata peo jaoks kohe valmis ka. Kõnelemist tuleb muidugimõista, aga samuti väga praktilises võtmes- kust leida, kuidas teha, kuhu pöörduda, kes aitab...
Päeva teemad:
Planeerimine (kuidas kõigega õigel ajal või veidi varem perfektselt hakkama saada)
Sisseostetavad teenused ja oma ressursid (mis on sul olemas ja mida vajad väljaspoolt ning kuidas mõlemat optimeerida)
Peo stilistika (kuidas luua meeleolu, mis üleni toetab peo kandvat ideed) ja kaunistuskraam
Lilled
Söök ja jook
Peo programm
Kutsed
Külaliste hoidmine (üllatused ja tänu)
Peo kokkutõmbamine ja ilusa punkti panek
...


Peatse registreerumiseni, jah?


esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Saviõdagud algavad 6. veebruaril: soolasiga!



Ütlen kohe ära, et vaatamata pealkirjale alljärgnevas postituses ega ka saviõdagutel sigadele liiga ei tehta. Juttu (ja hiljem ka tegusid) tuleb tuleb hoopis savianumatest, mille nimeks on inglise keelest salt pig ehk lauaga lüües - või, noh, tõlkides :) - soolasiga. Tegelikkuses ei ole sõna päritolul põrsastega midagi pistmist, kuigi tihti leiab nimetatud nõudelt tõepoolest vihjeid notsudele, olgu need siis kõrvade, kärsa või muu kujul. Pig tähendas ja tähendab siiani Šoti ja Põhja-Inglismaa kõnepruugis nimelt ilma glasuurita madalalt põletatud savinõud, nn earthenware`i. Salt pig on seega madalalt põletatud glasuurimata pott või anum, milles hoitakse soola. Tihti on "soolasiga" silinderja või munaja ülalt suletud kujuga (et tolm, toidupritsmed ja muu ebasoovitav soola rikkuma ei tuleks) ning puuõõnsuse moodi avausega. Seest on sedasorti anum alati glasuurimata, see aitab soolal värskena ja paakumata püsida. Väljast on nõu siiski otstarbekas glasuuriga katta, nii on seda lihtne puhtana hoida ja kätte võtta. Soolasea sees võib ka suhkrut hoida, sest siingi peaks glasuurimata pind vajaliku niiskusregulaatorina toimima ja kõvad suhkrukäkid ära hoidma.
Veebis on imetoredaid soolasigu kuhjakaupa. Vaata kasvõi siia või siia või siia.


On vist ütlematagi selge, et läheb sigatsemiseks :). 6. veebruaril kell 18.00 algavate saviõhtute tulemuseks on kaksiksead- üks soola, teine suhkru tarbeks. Kokku valmistame kolmel kuni neljal ülenädalasel kolmapäeval (seega siis peale 6. ja 20. veebruari ka 6. ja 20 märtsil) kaks meelepärase vormiga anumat (või ühe jurakama), kaunistame reljeefide, templite või muu abil ja katame glasuuriga.  Muidugimõista võid oma sea ka seest glasuurida ja seal muudki peale soola või suhkru hoida. Või siis hoopis oma ideega tulla, mis pole soola, sigade ega suhkruga üldse seotud.


Nii või naa, oled väga oodatud! Teretulnud on kõik, eelnev savikogemus pole vajalik. Osalemistaks on 46 eurot, jupikaupa või ühekorraga, kuidas sulle sobib.  Sisaldab savi, glasuure, juhendamist ja põletusi. Kuuma teed saab ka!
Anna palun ikka enne märku, et oled tulija- e-kirjatsi, FBtsi või telefonitsi.
Sigadusteni ;)!

neljapäev, 24. jaanuar 2019

Jaago sõprade kohvik 7. veebruaril: HELMI köögispaa


7. veebruaril kell 18.00 on Jaago sõprade kohvikus külaline- Kadri Untera oma HELMI köögispaaga*! Köögispaa on Kadri ettevõtmine, mis just-just asub tiibu sirutama- sestap ootame kõiki ergutama ja kaasa elama. Tuleb imeliselt lõhnav ja kasulik õhtu, sest õpitoast viid koju lausa KAKS looduslikku hooldusvahendit- isikliku meelepärase hõnguga ilusegu ja rikkaliku toitva, kuid kerge konsistentsiga kehavahu. Rääkimata oskustest kõike soovi korral kodus aina korrata! Jaago kohvikule kohaselt kuulub õppimise juurde piimavahuga kohv või kuum tee ning kook- magusamenüüs on maitseküllane banaanileib ning kuum purukook külma jäätisega.

Kadri ise ütleb nii:
Õpitoa käigus saab selgeks, kuidas ise valmistada udupeent kehavahtu, mille koostis on küll rikkalik (talv, eksole, nii peabki!), aga konsistents siiski pehme ja vahuline. Teiseks teeme loodusliku alternatiivi poedeodorandile- igaüks paneb ise kokku omaenda lõhnava segu.  Tegevus on teraapiline, aroomiteraapiline ja jõukohane kõigile. 


Kadri on erialalt proviisor ning tunneb suurt huvi ja tõmmet looduslike ja loomulike kehahooldusvahendite suhtes. Kodused ilutooted vajavadki teadmisi ja päris ükskõik mis suunas selles valdkonnas eksperimenteerima tormata ei maksa - ka läbinisti looduslikel koostisainetel võib võimas vägi sees olla. HELMI köögispaad on Jaago talus nähtud varemgi- suvistel avatud talude päevadel oli Kadri lõhnav laud huvilisi täis ja neid, kes rahulolevalt, enda kokku segatud purgike peos, lahkusid, omajagu.
Et köögispaa igapäevaselt avatud ei ole, siis tasub kindlasti kohal olla. Eelteadmisi kohvikusse tulek ei vaja, need leiad kohapealt. Ka kõik muu vajalik - õlid, anumad ja töövahendid- on olemas, kaasa võta vaid uudishimu ja hea tuju. Kui Sul on ja kasutad, siis võid kaasa võtta (aga ei pea) omaenda eeterliku lemmikõli.
Kohviku osalemistaks (õpituba+kookjajook) on 22 eurot, aga kui tuled koos kaaslasega, siis kahe peale kokku 40. Sõbraga seltsis on toredam ka! Osavõtmiseks palume kindlasti ette registreeruda, kas siis e-kirja, telefonikõne või FB vahendusel!
Peatse kirjutamiseni!


*Ah et miks KÖÖGIspaa? Aga seepärast, et kõik need ained, mida HELMI kasutab, saaks ja võiks vabalt kuuluda iga täiesti tavalise koduköögi juurde- kõik on puhtad ja loomulikud, tulevad otse loodusest ning neid võib kokku segada oma kodus, kõige muu elu seas. No vaata kasvõi piltide pealt!



teisipäev, 15. jaanuar 2019

Jaago talu seinakalender 2019


Pumm ja ongi käes! Seesamunegi 2019. No olgu-olgu, pumm käis juba kaks nädalat tagasi, aga ikkagi! Midagi on alati selles aastavahetuses, rohi kohe mõneks ajaks jälle rohelisem, meri sinisem ja uusaastalubadused värskemad. Vahel selgub takkajärgi, et uus aasta kulgeb küll kahtlaselt vana jälgedes, aga jaanuari alguses on positiivseid plaane teha kuidagi iseäranis kohane.
Mis Sinu kava selleks aastaks on? Et...eeee... Oot, aga äkki on asi selles, et plaan võiks küll olla, aga pole kohta ja moodi, kus ja kuidas seda visualiseerida. Noh, laiali laotada, silma ette seada, nähtavaks teha...


Mul on plaan pakkuda Sulle plaan. Või vähemalt koht, kuhu plaan sirgeldada. Tegelikult isegi kõik aastas esinevad plaanid, kasvõi iga päeva kaupa. Nii arstilkäigud kui sünnipäevad, küllaminekud ja suusaretked, laste ja loomade logistika ning kõiksugu muud ettevõtmised.
Meil näiteks ei tööta mitte miski, kui seda kalendrisse üles ei tähenda. Eelmise aasta lõpust meenub lausa üks sõnelus, kus poja õiendamisele, miks ja mispärast kellelegi korda ei lähe, et nädala lõpus on sõbra sünnipäev, näitasime kaasaga mõlemad otsustavalt tühja kalendriruudu peale- kui seal pole, pole olemaski! Ülestähendus sai tehtud ja sünnipäeval sai siiski käidud, aga ausalt, kuue pereliikme logistika kooskõlastamine on meie jaoks ainuvõimalik vaid siis, kui kogu kava suurelt silma ees.
Niisiis ripub meie kodukontori seinal juba mitu aastat suurte ruutudega kordineerimistabel, mille aukudesse saab kõik vajalik kirja pandud. Lisaks sellele, et asjad saavad tehtud õigel ajal ja kohas (eh, enamasti :)), võimaldab see vajadusel ka tagantjärele sündmusi rekonstrueerida.
Viimastel aastatel olen soovikohasuse huvides kalendri ise komponeerinud. Lihtsalt poest kunagi ei leia või ei oska otsida sellist, nagu vaja. Noh, jah, kuue asjapulga tegemisteks on omajagu ruumi ka vaja, ju me ei mahu oma suurperega standardisse lihtsalt sisse.


Kalender on kujundatud püstformaadis tabelina, toonitud ruutudega on märgitud pühapäevad ja riigipühad. Päise kujunduse jaoks soetasin täiesti mõistliku tasu eest Etsyst sobiliku graafikakomplekti (soovi korral uuri siit) ning kuude nime jaoks noppisin värvi nendesamade piltide pealt. Printisin kujunduse A3 formaadis välja ning seadsin kruvi otsa rippuma. Aluseks on seesama tahvlivärviga kaetud vineerilatakas, mida kasutasin ka eelmise aasta kalendri jaoks.
Uusaastapakina jagan kalendrit lahkelt Sinuga ka- soovi korral kohanda enda tarbe järgi, prindi välja, planeeri ja pruugi rõõmuga (isiklikuks tarbeks, eks!). Selgituseks olgu veel  öeldud, et allolevatelt linkidelt leiad sama kalendrifaili, aga formaadid on erinevad. Wordis* saad vajadusel oma soovi järgi kalendrile lisandusi teha, pilti vahetada või muudmoodi kalendrit kohendada, pdf on kohe ja muutusteta välja printimiseks.
Head sedasamustki aastat!

Lae Wordi-fail alla siit.
Lae PDF-fail alla siit.



*Ah et miks selline arhailine formaat nagu Word? No vaat seetõttu, et kuigi võiksin eeldada, et Sul on endal edevamad vajalikud programmid ja oskused asja "tööstuslikumalt" ajada-, näitab tegelikkus paraku, et tekstiredaktor on mitmetele siiski esmane või kogunisti ainumas, milles asju ajada.