reede, 24. märts 2017

Jaago sõprade ring 30. märtsil: seemnelindid ja seemnepallid


Käsi püsti, kellele meeldib harvendamine? Mulle üldse ei meeldi. Kui ma ikkagi olen juba kevadel oma peenramaale vaod siblinud ja sinna seemned poetanud ning taimetitad ongi - ime imekest, - oma nina mullast välja pistnud, siis on tõeliselt ebameeldiv hakata pooli neist välja kiskuma. Hale ju, teised punnitasid kõvasti, et omadega siiamaale jõuda ja siis tulen mina ning mõrvan nad halastamatult.
Ega ma, ausõna, ei olegi mingi sündinud rohenäpp. Väiksena ei meeldinud aiatööd mulle üldse, tüütud ja lõputud. Ja isegi praegu, mil need üha toredamaks muutuvad, tundub mulle vahel, et kuulun hoopis rohekäpardite liigasse. Küll unub mul kastmine, küll avastan ootamatult, et kirbud on kaalikalehed auklikuks järanud, küll jääb rohimine õigel ajal tegemata. Eelmisel aastal tekkis meil aga päris tõsiselt arutelu, kas kartuli tuleks panna mulda, idud allpool või hoopis ülal. Ehk siis kas tegu on juure- või varrealgetega. Ei näita just erilist professionaalsust :).


Küllap peab taimedes olema kõvasti kangekaelsust ja visadust, sest  v a a t a m a t a  minu teadmistele ja oskustele- needki ainult puhtalt praktika peal vanaemalt omandanud- õnnestub igal aastal aiamaa siiski rikkalikult täis kasvatada. Tunnustan tõsiselt seemnete ettevõtlikkust ning ei taha seepärast ühtegi tärganud taime naljalt üle parda visata.
Teisest küljest pole miskit parata ka. Kevadisel aiamaal on praktiliselt võimatu teha õige tihedusega külv. Musta mulla peal ei seleta silm peenemate seemnete puhul üldse, kas midagi mulda ka läks, niisiis paned ikka kohe heldemalt. Mullaga katmisel võib ju osa pinnale kuivama jääda, linnud võivad midagi välja siblida, kes teab. Ikka paneme rohkem! No ja siis tuleb neid taimi ka nii et ohohohooo! Mis muud, kui tuleb harvendada, isegi mina saan aru, et kõik ei mahu. Aga ei raatsi ju!
Tavaliselt lõpeb asi sellega, et mul pole ikkagi südant taimebeebisid õige tiheduse peale tõmmat. Porgandirida tuleb nagu müür! Kasu ei saa keegi, sest liiga tihedalt pandud porgand ei kasva suureks, salati alumised lehed lähevad ruumipuudusel ligaseks ja peedid ei tule ümmargused, vaid hoopis kandilised. Ega ma ei õpi ka, järgmisel aastal kordub kõik samamoodi.
Mõtlesin, et prooviks kuidagi teisiti. Ühel aastal olen oma porgandid külvanud seemnelindi abiga ja see mulle küll meeldis! Jube mugav oli "külvata", porgand tuli algusest saati õige tihedusega, kasvas pikaks ja mahlaseks. Sügisel oli päris tegu, et mullast kätte saada, nii pikalt olid maa sees.




Ainuke, mis mulle seemnelindi juures ei meeldinud, oli hind. Seemneid oli ju tegelikult palju vähem kui pakis tavaliselt ja lindijupike ainult poolteist meetrit pikk. Me pere saa tost no tuhkagi! Ja kõiki asju lindina osta ei saagi, aga mina mõtlesin juba, kui tore oleks samamoodi külvata korrapäraseid lilleridu ja salatipeenraid.
Sobrasin natuke veebis ja selgus, et seemnelinti pole üldse raske teha. Veetsin õnneliku pärastlõuna seemnepakkide seltsis ja nüüd on mul aiamaad tegema hakates hulga tööd juba tehtud. Erinevalt õues ja mustal mullal umbkaudu seemneid pudistades näen toas soojas ja valges linti valmistades täpselt, kui palju seemneid sinna saab. Valmis lindid keeran rulli ning aiamaale minnes pole muud muret kui vagu tõmmata, lint laiali veeretada ning mullaga katta.
Teine päris tore leiutis on seemnepall või seemnepomm. Neid nägin esmakordselt "Teeme Ära" talgupakis ega saanud algul arugi, mis junnike mulle saadetud on. Kes ka nõutu, siis võib teadmiseks võtta, et seemnepomm on savist, mullast ja näputäiest seemnetest pallike, mis mullale poetades niiskuse mõjul aeglaselt laguneb ja idaneb. Linnud ei noki seemneid ära, tuul ei puhu minema ja seeme ei kuiva ära. Selliseid pallikesi kasutatakse gerijlaaianduses- see on liikumine, mille eesmärk on täisistutamise ja õitsvaks muutmise varal juhtida tähelepanu linnaruumi unaraladele. Peenramaal töötab seemnepomm aga samahästi, võimaldades juba enne aiamaale astumist kokku segada ja ette valmistada näiteks mõnusa pisikese segalillepuhma. Sellised nupsukesed on imetore kevadine kingitus emadepäevaks või muuks südamlikku pakikest nõudval ürituseks.
Niisiis olen mina kevadeks valmis. Kuis sinuga on?
Kui soovid ka seemnelintide ja seemnepallide tegemise selgeks saada ning aiamaale minnes lihtsamalt hakkama saada, siis näeme 30. märtsil! Ikka 18.00, ikka Jaagol.  Külvame salatit, porgandit, astreid ja muud. Osalemistaks ja seemnekulu on 8 eurot, osalemisest anna enne teada ka.
Peatseni!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar