laupäev, 11. juuni 2016

Jaago käsitöötalu veebikool: lilleseaded umbrohust

Ma ei tea, kuis teil, aga minu puhul võiks asjatundja küll vabalt leida, et olen mõnevõrra obsessiivne lillede ja kimpude suhtes. Mulle meeldib neid saada ja sättida, kodus leiduvatesse topsikutesse korraldada ja silmal puhata lasta. Midagi pole parata, ka kõige kenam interjöör jääb õiteta minu arvates ikkagi lahjaks, pidulaud kahvatuks ja eks vist sõnadki kohati õõnsaks. Kahtlustan, et süüdi on emps, kes elab oma sellealaseid soove ja mõtteid välja lilleseadekursustel käies ning imearmsaid seadeid luues ja kinkides.
Tema toetub oma sättimistel muidugi koolis omandatud tarkusele ja pole siis midagi imestada, et tulemus on alati pilkupüüdev. Minu vaasid näevad välja palju vähem läbimõeldud, aga alati külluslikud, sest armastan täiesti vastutustundetult ja lopsakalt kokku mätsida (mix and match eesti keeles, onju :)) igasuguseid heinu ja õisi ning reeglitele vilistada. Romantilise ja lohakapoolse shabby-chic-austajana on mu lemmikud roosid, hortensiad, sirelid, piibelehed ja otse loomulikult tahaks ma neid oma kodus näha ja tunda aastaringi.
Paraku on lillelõbu omajagu kallist sorti. Seda iseäranis muidugi lumisel ajal- siis viib iga õis rahakotist arvestatava summa ja teatavasti ei ole lilled teps mitte püsiv ilu - tuleb pidevalt uuendada. Aga isegi suvel on oma kodu igapäevaselt ja pidevalt lopsakate kimpudega ilusaks ehtimine päris kulukas. Rääkimata siis sellest, kui lilletada tuleb näiteks suuremat sorti sünnipäev, pulm või muu suvine suurüritus. Mis siis saab?
Mina olen lahenduse leidnud väikestviisi sohki tehes ja kavatsen seda allolevas postituses jagada ka. Nimelt korraldan kimpudesse segamini kvaliteetsed kunstlilled (mis teatavasti ei närbu) ja päristaimed. Ei maksa karta, et kogutulemus jääb liiga pastmasslik (või on õige plasmaslik?)- tänapäevased kunstlilled on uskumatult elavate sarnased ning ümbritsev pärisrohelus petab ära ka tähelepaneliku vaataja. Minu kogemus ütleb, et kimpude tehisosad avastatakse tavaliselt alles siis, kui nina nuusutamiseks ligi pistetakse. No ja lillekõrvaseks sobiv kraam tuleb täitsa tasuta, sest heina kasvab Eesti isegi linnakeskkonnas piisavalt. Umbrohupuhmaste rüsamise eest ei võeta ehk ka linnapargis vastutusele, aga maal on muidugi veelgi lihtsam. Haaran kunstlilledele kõrvale sobiva umbrohu käigupealt - pesu nöörile kuivama viies, lastega rattaga sõitmas käies või metsast jooksutreeningult tulles ja nii on vaasi värske täitmine üsna igapäevane osa mu suvepäevast.
Ja hopsti ongi võimalik kogu kodumajapidamine või pidu romantiliste lillekimpudega katta. Pidulaual on ka nõgeseseaded lihtsalt vastupandamatud, kui neid on piisavalt palju ning kõigis on piisavalt roose ;)


Sa vajad:
Kvaliteetsetseid sulle meeldivaid tekstiilroose, hortensiaid, ...
Umbrohtu (vt altpoolt)
Sobiva suuruse ja kujuga vaasi, purki või muud anumat
Lõiketange
Kääre või nuga

1. Hangi sobivad kunstlilled. Mina olen omad ostunud lillede hulgimüügiladudest (Tartus on hea valik näiteks Moones ja Mileedi Lilleäri lillelaos), aga tähele tasub panna ka kodusisustuspoodide pakutavat. Koonerdada väga ei maksa, sest need õied püsivad sul eri kimpude koososeisus kümneid kordi ja õie hind kimbu kohta tuleb olematu, aga lillede hulgimüügiladudes on väga hästi valmistatud õied tihti odavamadki kui eeskujuks olnud pärislilled, makstes vaid euro või paar.


2. Kui tegu on kunstkimbuga, vali selline, kus õied asetsevad pikemat sorti varte otsas. Lammuta kimp traadilõiketangide abil võimalikult pikavarrelisteks üksikosadeks. Mina eemaldan tavaliselt ka kunstkimbu lehed, sest need ei ei kipu kuigi ehtsad välja nägema.



3. Nüüd suundu umbrohujahile. Sobivad mistahes rohelised, mis su kimpu ilusamaks teevad ega mürgised või looduskaitsealused ole. Valiku minu lemmikutest leiad allolevalt pildilt.



Kõige rohkem meeldib mulle naat. See ei jää väljanägemiselt millegagi alla kipslillele või mõnele muule pisiõielisele kribu-krabule, mida kimpudesse ikka peaesineja soolole taustaks seatakse. Nojah, tema eluiga on küll tüütult lühike, naat nimelt hakkab paari-kolme päeva järel oma õietolmu lahkelt laiali jagama, aga samas ei keela keegi kasvõi iga päev õuest uut naadiõit napsamast ja vana välja viskamast. Raudrohi, muide, töötab suve küpsedes, kui naadiõied kaovad, sama hästi. Hobumadar oma ülespoole suunduva sibru-säbruga on samuti ilmekas taustajõud.
Teine suvine lemmik on äiatar. Selle lille violetsed nööbinupsud on lihtsalt imearmsad. Punane ristik, härjasilmad ja kellukad on suveklassikud niikuinii. Vähem teatakse kitseherneid - harilikku ja ida-kitsehernest -, mis samuti kimpudes hästi püsivad.
Mõned taimed võid sügisel rahumeeli koos kunstlilledega vaasi jättagi, kuivavad ära ning näevad ka siis kenad välja, nagu näiteks pildil olevad raudrohi ja majoraaniõied.


4. Eemalda umbrohu varreosast kõik lehed, jättes alles vaid need, mis vaasi pannes vette ei ulatu. Nii püsib kimp kauem värske. Valmista ette kogu lasu.

5. Pane õied kokku meelepäraseks kimbuks. Proovi leida paras tasakaal kunst- ja päristaimede vahel. Arvesta tähtsaid lilleseadereegleid, spiraalset ülesehitust ja kõike muud või lahmi niisama :) nagu endale meeldib. Seo vajadusel kummirõnga või nööriga. Sea lilled vaasi, anna juua ja naudi vaadet.
Mõnusat kimbutamist!





2 kommentaari: