teisipäev, 2. veebruar 2016

Jaago sõprade ring 11. veebruaril: tüllseeliku saladused


Pikema jututa ei saa seekord kuidagi, antagu mulle andeks. Seelikuteema on minu jaoks lihtsalt nõnda oluline ja erutav. Rääkimata sellest, et kui ma juba kord võtsin ette (peaaegu võimatu) fotosessiooni, kus samaaegselt kaamera ees ja taga olen, siis ei ole sellel pingutusel mingit mõtet, kui pilte teiega jagada ei saa. Kui aga soovid kohe järgmise õpitoa infot haugata ja kogu ilujutu, mis selleni viib, vahele jätta, siis kruti kohe postituse lõppu, kus kõik osalemise kohta täpsemalt kirjas.




Kes mind tereütlemisest tirtsu võrragi enam tunnevad, teavad hästi, et alusseelik on mu teine nimi. Tegelikult isegi mitu alusseelikut, näiteks talveajal pole üldse harv, kui seelikuid on seljas viis. Muska on küll tihtipeale irooniline, kui mind riietumas näeb ja nokib mind mu "kihilise rõivastuse" teemal rõõmuga, aga rikkalik seelikukandmine polegi nii arutu, kui arvata võiks, sest lisaks silmailule on siis ka soe.
Samas ei ole paljud selle alusseelikuasja peale ise tulnud. Alles see oli, kui sõber Riinu ütles, et enne minuga tutvumist polnud ta varem mõelnudki, et võiks kohe mitu seelikut üksteise otsa laduda. Aga kui ikka on nii palju ilusaid kleite-seelikuid kapis, et ühekaupa ei jõuaks ära kandagi? Ah? Rääkimata sellest, et kange külmaga on mitu seelikut kordi tervislikum kui liibuvad kintspüksid.
Meie peres on see seelikuasi küll ilmselt ikkagi pärilik. Kui vanaema siitilmast lahkus, oli tema ainuke soov, et ärdagu teda jumala eest ilma uue kombineeta maetagu ja teate, ma ütlen, selle kombinee leidmine kümne aasta tagusest kaubandusest ei olnudki nii lihtne. Palju ei puudunud, et vanaema oleks kirstus kleidi all kandnud vallatut negližeed. No ja sealt lugedes kolmas põlv (ehk siis Miiatirts) kuhjab enda soovi järele riietudes ikka kleidile seelikuid ka lisaks, teisest põlvest (minust) siis rääkimata. Sellegi postituse jaoks veetsime Miiaga kahepeale hea hulga lustlikku ema-tütre kvaliteetaega juukseid sättides, seelikuid valides ja kingi jalga proovides.
Alusseelikuid võib kohata mitut sorti, aga kõige kenamad ja volüümikamad saavad need ikkagi klassikalisest tüllist. Üha enam näeb tüllseelikuid tegelikult ka täitsa iseseisva rõivatükina ja minu arvates on need ülinaiselikud. Täiesti vastupandamatu on tüllseelik aga tillukeste tirtsude seljas. Pildil olevad seelikuga sarnase loogika järgi õmmeldud kleidid on muuseas iseäranis praktilised, sest võimalduvad olla kantavad nii kleidi (traksid õlale, eks!) kui, rebadele sikutatuna, ka (alus)seelikuna.
Poes ma väga tihti tüllseelikuid kohanud ei ole ja ega ma tegelikult vist ostakski, kui hind just hirrrrmus soodne poleks. Mu õde võttis kord ühest kiirmoepoest hädaabilahendusena alusseeliku, mis juba esimeste pesukordade järel üsna õhukeseks vajus ning ausalt öeldes küll seda raha väärt ei olnud, mis ta eest välja käidi. Tõeliselt mõnus tüllseelik tahab ikka hea hulga tüllimeetreid, mida kokkuhoidlikud rõivatöösturid kulutada ei raatsi, sest "toores" tüll on läbipesemata peast petlikult kange ja kohev ning võimalik volüümiseelikuna maha müüa küll. Teisalt on tüllist alusseelik jällegi üks lihtsamaid seelikutüüpe üldse ja hakkama saavad sellega kõik, kes suudavad õmblusmasinal enam-vähem sirget õmblust teha ja kel käärid peos püsivad.

Niisiis, tähelepanu seelikukandjad!
Sel korral pühendan teid Jaago sõprade ringis oma kohevate alusseelikute saladustesse (mitte kellegi pole vaja midagi siivutut mõelda, kõik jääb sündsuse piiridesse :)) Selgeks saab:
           Tülli ettevalmistamine, lõikamine ja traageldamine
           Tülliservade viimistlemine
           Seelikuks kokkupanek kahel eri moel
           Ülikasulik ja ülilihtne korrapärase krooke töövõte (ah, miks mulle seda varem küll ei kõneldud, avastasin selle alles eelmisel suvel)
Töömeetodiks on teooria ja praktika. Kõnelen, näitan ja panen läbi tegema. päris valmis seelikuga seekord küll kõik ei lahku, aga soovi korral võta oma tulevase seeliku tüllimeetrid (1,5 meetrise kangalaiuse puhul minimaalselt 6 meetrit) kohe kaasa, lõikame välja ja anname tööle hoo sisse. Sel juhul läheb veel vaja umbes 0,5 m tüllivärviga sobivat voodrikangast (ise kasutan alati puuvillast) ja sobivatoonilist polüesterniiti..
Õpitoataks on 5 eurot ning kohtamisaeg ja-paik nagu ikka kell 18.00 Jaagol. Anna palun oma osalemisest enne teada ka ning suska vahetusjalatsid kotti, eks!
Peatseni!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar