Jaago sõprade ring 16. oktoobril kell 18.00: petukarbid

Jaago sõprade ringi kohta sai viimati kirjatööd tehtud päris mitu aega tagasi: Miia tuli ja uus maja ja ... Seda rõõmsam on nüüd see pikk paus lõpetada ja kõiki jälle külla kutsuda. Hääst seltskonnast, lennukatest ideedest ja mõnusast isetegemisest osa saama.
Esimese tööna planeerisin meie jaoks teema, mille pealkirjaks panin petukarbid. Petu sellepärast, et kaugelt vaadates ei olegi tegu karbi, vaid "hoopis nagu poolsaare moodi saarega", täpsemalt raamatulaadse asjandusega. Selle saab koos karbisisuga raamaturiiulisse susata ja nii täiesti konspiratiivsena varjul hoida. Lähemal vaatlusel võib aga esmapilgul Lenini "Kogutud teoste" või Bronte "Jane Eyre`ina" paistnud raamat ootamatult palju salajast või avalikku kraami sisaldada.
Niisiis on plaan ühe õhtuga üks säärane tarviline karp valmis teha. Ladusama kulgemise huvides kasutame meie "pealsete" ja "kõhupoole" toormaterjalina vanu kogukaid raamatuid, mille lugemisväärtus ajapikku nulliks kahanenud. Teinekord on sellised tellised siiski ilusti kalinguri köidetud ja suurest lugematusest imeheas seisukorras. Need käiku lähevadki. Minu petukarbi kaanteks sai näiteks ilus kollane köide, mille raamatuploki asendasin sinise vanamoodi paberiga. Kaanele sattunud punakatest laikudest palun püüda end mitte eksitada, tööle kaasa elanud ja protsessist eemaldamise suhtes vastumeelsust ilmutanud assistent pidas vajalikuks punase voolimismassi abil karbile kiired omapoolsed täiendused lisada :). Nendeks loomulikult mingit kohustust ei ole.
Õpitoas saame selgeks karbitootmise põhitõed ja vajalike mõõtude võtmise, juppide väljalõikamise ja kokkupaneku. Usinamad saavad niisiis edaspidi kogu majapidamises ette tuleva pisipudi karbistada, rääkimata sellest, et kingitused hakkavad edaspidi käima ainult ilusates karpides, eks ;). Ja kui raamatupoes tundub, et kõike koju osta ei jaksa, võib raamaturiiuli seniks täita hoopis karpidega.
Et vajalikul hulgal toormaterjali soetada, antagu aga oma osalusest kohe kirjatsi või telefonitsi teada. Õpitoataks on viis eurot, sisaldades tööriistu ja juhendamist, toormaterjali, sisuploki ilupaberit ja edevaid metallnurki, mille abil karbile viimane lihv anda. Kel endal mõni tore kõvakaaneline teos, mille sisust enam suurt asja ei ole, kodus olemas, võib selle kaasa võtta. Pihta hakkame kell 18.00.
Et siis peatse kirjutamise-kohtumiseni!

Uued saviõdakud algavad 8. oktoobril

Sügis on käes ja minu sõrmed igatahes sügelevad savi järele. Vahest ehk sellepärast, et imeilus suvi jättis keraamikaks vähem aega, kui plaanisin: Aga võib-olla hoopis seepärast, et sügiseti tundub mulle alati, et kõik südant, kõhtu ja varbaid soojendavad joogid nõuavad omtehtud anumaid. No kes seda nüüd nii täpselt teab. Igatahes, SAVIÕDAKUD tulevad jälle. Juba mõne nädala pärast, algusega 8. oktoobril nimelt. Ja siis sealt edasi igal teisel kolmapäeval. Ikka 18.00, ikka Jaagol. Aga nüüd juba UUES käsitööküünis, UUTE valgustite all ja võimalusega oma tööga mitmel laual laiutada. Tore, onju ;)

Meie esimene teema saab mitmekordse palumise ja lunimise tagajärjel olema keraamiline KELL. Ühe korra me seda ju tõepoolest juba tegime. Suure vaimustusega asjaosalistelt ja tulemused olid tõepoolest ülivahvad. Aga seekord proovime jälle tiba teisiti. Suure seinakella asemel pisut väiksema laual seisva sõsaraga. Nii lillelise või täpilise, triibulise või augulise olemisega, kui vähegi suudad välja mõelda. Minult on tehniline tugi (et kell ikka koos seisaks :)), materjalid ja töövahendid, Sinult idee ja teostus. Olen täitsa kindel, et saame ka kõige pöörasema idee tiksuma.

Saviõdakute osalustasu (mis kõike eelnimetatut sisaldab), on 36 eurot (jupikaupa või korraga, kuidas härrad soovivad) kogu kellakursuse eest. Arvatavasti kohtume neljal toredal kolmapäeval, aga vajadusel ka rohkem, täitsa lisatasuta. Ikka niikaua, kui vaja, et kell käima saada.

Nii et siis peatse kohtumiseni! Anna oma osalusest aga kärmelt teada, sest mõned kohad on ausalt öelda juba broneeritud ;)

Tervitades

Inga

P.S Kirjaga kaasas olev kell on pärit veebiaadressilt http://ageoldyoung.blogspot.com/2014/01/if-i-were-rich-woman-clocks.html ja selle autoriks on kellameiter Ian Roberts. Mees oskab kellata, kas pole?

Ikka Inga