Jaago sõprade ringi kohta sai
viimati kirjatööd tehtud päris mitu aega tagasi: Miia tuli ja uus maja
ja ... Seda rõõmsam on nüüd see pikk paus lõpetada ja kõiki jälle külla
kutsuda. Hääst seltskonnast, lennukatest ideedest ja mõnusast
isetegemisest osa saama.
Esimese tööna planeerisin meie jaoks teema, mille pealkirjaks panin petukarbid.
Petu sellepärast, et kaugelt vaadates ei olegi tegu karbi, vaid "hoopis
nagu poolsaare moodi saarega", täpsemalt raamatulaadse asjandusega.
Selle saab koos karbisisuga raamaturiiulisse susata ja nii täiesti
konspiratiivsena varjul hoida. Lähemal vaatlusel võib aga esmapilgul
Lenini "Kogutud teoste" või Bronte "Jane Eyre`ina" paistnud raamat
ootamatult palju salajast või avalikku kraami sisaldada.
Niisiis on
plaan ühe õhtuga üks säärane tarviline karp valmis teha. Ladusama
kulgemise huvides kasutame meie "pealsete" ja "kõhupoole"
toormaterjalina vanu kogukaid raamatuid, mille lugemisväärtus ajapikku
nulliks kahanenud. Teinekord on sellised tellised siiski ilusti
kalinguri köidetud ja suurest lugematusest imeheas seisukorras. Need
käiku lähevadki. Minu petukarbi kaanteks sai näiteks ilus kollane köide,
mille raamatuploki asendasin sinise vanamoodi paberiga. Kaanele
sattunud punakatest laikudest palun püüda end mitte eksitada, tööle
kaasa elanud ja protsessist eemaldamise suhtes vastumeelsust ilmutanud
assistent pidas vajalikuks punase voolimismassi abil karbile kiired
omapoolsed täiendused lisada :). Nendeks loomulikult mingit kohustust ei
ole.
Õpitoas saame selgeks karbitootmise põhitõed ja vajalike
mõõtude võtmise, juppide väljalõikamise ja kokkupaneku. Usinamad saavad
niisiis edaspidi kogu majapidamises ette tuleva pisipudi karbistada,
rääkimata sellest, et kingitused hakkavad edaspidi käima ainult ilusates
karpides, eks ;). Ja kui raamatupoes tundub, et kõike koju osta ei
jaksa, võib raamaturiiuli seniks täita hoopis karpidega.
Et vajalikul
hulgal toormaterjali soetada, antagu aga oma osalusest kohe kirjatsi
või telefonitsi teada. Õpitoataks on viis eurot, sisaldades tööriistu ja
juhendamist, toormaterjali, sisuploki ilupaberit ja edevaid
metallnurki, mille abil karbile viimane lihv anda. Kel endal mõni tore
kõvakaaneline teos, mille sisust enam suurt asja ei ole, kodus olemas,
võib selle kaasa võtta. Pihta hakkame kell 18.00.
Et siis peatse kirjutamise-kohtumiseni!
esmaspäev, 29. september 2014
teisipäev, 16. september 2014
Uued saviõdakud algavad 8. oktoobril
Sügis on käes ja minu sõrmed igatahes sügelevad savi järele. Vahest
ehk sellepärast, et imeilus suvi jättis keraamikaks vähem aega, kui
plaanisin: Aga võib-olla hoopis seepärast, et sügiseti tundub mulle
alati, et kõik südant, kõhtu ja varbaid soojendavad joogid nõuavad
omtehtud anumaid. No kes seda nüüd nii täpselt teab. Igatahes,
SAVIÕDAKUD tulevad jälle. Juba mõne nädala pärast, algusega 8. oktoobril
nimelt. Ja siis sealt edasi igal teisel kolmapäeval. Ikka 18.00, ikka
Jaagol. Aga nüüd juba UUES käsitööküünis, UUTE valgustite all ja
võimalusega oma tööga mitmel laual laiutada. Tore, onju ;)
Meie esimene teema saab mitmekordse palumise ja lunimise tagajärjel
olema keraamiline KELL. Ühe korra me seda ju tõepoolest juba tegime.
Suure vaimustusega asjaosalistelt ja tulemused olid
tõepoolest ülivahvad. Aga seekord proovime jälle tiba teisiti. Suure
seinakella asemel pisut väiksema laual seisva sõsaraga. Nii lillelise
või täpilise, triibulise või augulise olemisega, kui vähegi suudad välja
mõelda. Minult on tehniline tugi (et kell ikka koos seisaks :)),
materjalid ja töövahendid, Sinult idee ja teostus. Olen täitsa kindel,
et saame ka kõige pöörasema idee tiksuma.
Saviõdakute osalustasu (mis kõike eelnimetatut sisaldab), on 36
eurot (jupikaupa või korraga, kuidas härrad soovivad) kogu kellakursuse
eest. Arvatavasti kohtume neljal toredal kolmapäeval, aga vajadusel ka
rohkem, täitsa lisatasuta. Ikka niikaua, kui vaja, et kell käima saada.
Nii et siis peatse kohtumiseni! Anna oma osalusest aga kärmelt teada, sest mõned kohad on ausalt öelda juba broneeritud ;)
Tervitades
Inga
P.S Kirjaga kaasas olev kell on pärit veebiaadressilt http://ageoldyoung.blogspot. com/2014/01/if-i-were-rich- woman-clocks.html ja selle autoriks on kellameiter Ian Roberts. Mees oskab kellata, kas pole?
Ikka Inga
Tellimine:
Postitused (Atom)