esmaspäev, 26. märts 2012

Jaago sõprade ring 5. aprillil: munavärvimistalgud

Meie kandis on kevad segaduses ega tea otsustada, kas nüüd siis ikkagi olla või mitte. Maa on vahelduvalt valge ja roheline ja must vahel lausa mitu korda päevas. Kindel on aga see, et vaatamata aastaaja eksistentsiaalsetele eneseotsingutele tulevad kevadpühad igal juhul ja suur munasöömine koos nendega.
Meie peres on munad suures aus. Armastame neid keedust peast ja praetuna, kõvade ja poolpehmetena, koogi sees ja munasoustis. Kõige toredamad keedumunad on aga ikkagi need lihavõtteaegsed: värvitud. Nende juures on kõik tore- värvimine, kokku- ja lahtipakkimine, koksimine ja söömine. Seepärast korraldamegi neljapäeval, 5. aprillil Jaagol ülestõusmispühade ettevalmistavad munavärvimistalgud. Teeme klassikalisi üllatusmune, s.t mune kaunistuskraamiga kokku ja peale keetmist jälle lahti pakkides. Sünteetilisi värvaineid ei kasuta üldse, potti paneme hoopis punast kapsast, jõhvikaid, klassikalist sibulat ja muid mõnusaid looduslikke värve. Kõik tulijad võtavad kaasa oma isiklikud munavärvimiskogemused ja jagavad neid loodetavasti lahkelt teistega. Vastomandatud nipid saate siis täies ilus käiku lasta kohe järgneval nädalavahetusel.
Et sel korral on juhendajateks natuke nagu kõik, siis õpetamistasu üldse ei ole. Palun võtke aga purkipanekuks kaasa poolteist eurot, et mune ja looduslikke värvivahendeid varuda. Veel võtke võimalusel kaasa sibulakoori (elu on näidanud, et nende kiloga müümisele on kauplused miskipärast tõrges ja meie enda sibulad on juba otsas) ning kindlasti  lapsed- omad või laenatud. Tulge kasvõi kogu perega. Tulekust ja osalejate hulgast anna teada, siis saan vajalikus koguses mune varuda.
Muuhulgas proovime teha lehemustriga helesiniseid haldjamune, umbes selliseid, nagu pildil, mis pärit http://www.countryliving.com/ lehelt. Muide, õde saatis mulle ühe hieroglüüfidega pikitud lingi analoogsetest munadest ja tegemisõpetusest, aga peale esimest vaatamist see link minul enam ei avane-ligipääs KEELATUD. Ju pidasid hiinlased kapitalistliku  maailma ligipääsu lehele ohtlikuks ja panid kinni :) või kartsid, et keegi vehib nende munaideed sisse. Jätsin aga tegemisjuhised enam-vähem meelde, seega saame järele proovida.
Ilusat ülestõusmispühade-eelset aega ja peatse kohtumiseni!
Inga
http://www.jaagotalu.eu/

neljapäev, 15. märts 2012

Saviõdakute uus teema algab 21. märtsil



http://www.eppmaria.ee/
 Kolmapäeval, 21. märtsil kell 18.00 hakkame Jaagol pihta saviõdakute uue ja ühtlasi selle hooaja viimase teemaga: suured vaagnad ja taldrikud. Kõik on oodatud, nii algajad kui edasijõudnud ja et tegu on uue teemaga, pole oluline, kas oled eelmistel kordadel osalenud või ei.
Kirjaga kaasas olev pilt kunagise kursakaaslase Liisu Arro imelisest putukatega vaagnast on sisse vehitud nende kogupereveebilehelt puhtalt selleks, et teis isu tekitada. Sinu tulevase suurtaldriku vorm, väljanägemine, dekoor ja värv on loomulikult Sinu enda otsustada. Mõtete põrgatamiseks viskan õhku sellised märksõnad nagu ovaalne, erikujuline, lokkiv ja lainetav, sangadega, kõrvadega, jalgadega, auklik, roosline, pitsiline, sile, reljeefne, pealekleebitud rooside, liblikate, kasside ja karudega, täpiline, läikiv...... Võimalusi on palupaljupaljupalju ja Sinul tuleb vaid välja mõelda, millist täpselt Sinu kodu vajab. Selle mõttepoja võid juba paberile sirgeldada, siis saame esimesel korral minutitki kaotamata pihta hakata ;)
Kokku kohtame kolm kuni neli korda, ikka üle kahe nädala ning iga osaleja jalutab kevadel minema isetehtud vaagnaga, mis saanud ettepõletuse ning glasuurikihi. Vaagnasaaga osalemistasu on 36 eurot, mille võid jagada endale sobivaiks osajuppideks. Et kogu taldrikutoredusest osa saada, anna osalemissoovist kindlasti Ingale ruttu teada.
Kohtumiseni Jaagol ;)

kolmapäev, 14. märts 2012

Jaago sõprade ring 22. märtsil: suur tuunimisõhtu

Üleeile tõmbasin linna minnes talvesaabaste asemel jalga oma imelised roosad kummikud ja seal, kus teised laveerisid vee ja jää vahel, pladistasin mina mõnuga läbi linnatänavatel tormava kevadjõe. Kevad tuleb, mina küll usun juba ;)
Aga sõrmed külmetavad mul ikka veel ja sellepärast ei raatsi ma juba pikemat aega libisenud kindaree pealt maha hüpata. Olen hädapärast nõus käpparid sõrmikute vastu vahetama, aga siis olgu need imeilusad.
Sel korral saavad Sinu kaasavõetavad täiesti tavalised kindad eriti pärlitäpilise, siidlehvilise, mummulise, pitsilise või muudsorti glamuurse väljanägemise. Väga hästi passivad selleks eelmisel korral õmmeldud ja loodetavasti endale kootud pära leidnud kindad. Meelt ei tasu heita ka neil, kes kindaõpetusest osa ei saanud: iga kinnas tahab hinges olla veelgi ilusam ja sestap võid selle südamesoovi täita ka täiesti tavalistel ükskõik milise olemisega poekäpikutel või sõrmikutel. Täitsa hästi sobivad näiteks venivad "one-size-all" sõrmikud, mis muidu igati asjalikud ja praktilised, aga nii igavad, et hakka või nutma.
Niisiis, kindad kotti, neli ja pool raha kaasa ja Jaagole! Ikka neljapäeval, 22. märtsil, kell 18.00. Siin leiad juba kõik muu vajaliku, et kohe reede hommikul oma imeliste sõrmikute või käpikutega talvel hambad kurku lüüa (kõige armsamal ja viisakamal moel muidugi) ja ise ka kevadega pihta hakata ;)
Kohtumiseni Jaagol!


Jaago sõprade ring 8. märtsil: naistepäevakäpikud

Meie trehvamisse tuli nüüd pikem paus, sest kuri tõbi niitis mu ajutiselt lausa jalust ja pidime oma kokkulepitud käpikuteema kaks nädalat edasi nügima. Ju see kõik ikka nii minema pidigi, sest vahepeal olen kindaasjanduses paljupalju targemaks saanud. Näppu sattus kindaraamat, milles lisaks asjalikele lõigetele ja juhatustele kindaajaloost nii paeluvalt kõneldud, et lugesin nagu hääd jutukat. Ja Räpinas koolis käies kaevasin sekkarituuril aksessuaarikastist (50 sendi eest!) välja tõeliselt peened nööbilised nahkkindad, mis justkui kolmekümnendatest pärit. Kreemikat värvi, üliõhukesest nahast, nööbid alles siidpaberisse mässitud. Minu lennukas vaimusilm manas kinnaste juurde kohe siidisukad, vesilokid ja kõrge kontsaga kingad, kübarakese, pitskrae ja neti kostüümi. Võinuksin vanduda, et erinevalt tavalisest spetsiifilise desinfektsioonilehaga sekkarikraamist hõngus kinnastest kerget lavendlilõhna ja silmi kinni pannes kuulsin justkui vana head ameerika muusikat.


Minu maanaisenäppe ei onnestunub tibatillukestesse sõrmikutesse (nr 3, laiuselt Jaagupile parajad, aga pikkade sõrmedega:)) küll kuidagi mahutada, aga paljast vaatamisest ja katsumisestki tekkis tunne, et kindad peavad tüdrukutel ikka tõesti naiselikud olema. Allolev kindapaar on sellestsamast tundest sündinud ja tekitab loodetavasti teiski tahtmise endale ise ühed ilusad romantilise olemisega kevadkindad õmmelda. Saatuse sõrm näitab näpuga siinkohal nende peale, kes hinges meiega juba eelmisel korral liituda ihkasid, aga sellel või teisel põhjusel tulla ei saanud. Tule nüüd! 8. märts on ideaalne päev endale millegi toreda lubamiseks ja tegemiseks.

Ilusateks kinnasteks pole vaja muud, kui üht vana villast kampsunit (vähemalt 80% villa!), lõnga ja natu seltskondlikku nokitsemist. Pane kampsun muu pesuga pesumasinasse ja vanuta 40-kraadises pesus hargnematuks. Sellest saab käpparite toormaterjal. Võta kaasa ka sobivat tooni lõngakera ja parajad vardad. Kui kudumine kananaha peale ajab, siis saame ka ilma läbi ;) Ja siis näeme juba Jaagol. Ikka neljapäeval, 8. märtsil, kell 18.00. Anna palun tulekust teada ka, siis tean oodata.

Purkipanemiseks võta kaasa kolm ja pool euroraha. Ja kui villast materjali võtta ei ole, tule ikka, meil on ajaga kogunenud päris esinduslik kampsunipark, millest leiad kindlasti sobiliku ;).

Kohtumiseni Jaagol!