neljapäev, 28. juuli 2011

Jaago suvelaager tuleb 19.-21. augustil


Sel aastal ootab Jaago talu kõiki huvilisi käsitöisesse suvelaagrisse augusti lõpupäevadel: 19.-21. augustil. Mitmete põnevate teemadega täidetud kolme päeva kavas on sepatöö, savist vilelinnu tegemine ja muistne maapõletus, shibori, taimedega kangavärvimine, taaskasutus ning kihnu tutid ja säärepaelad. Kõik teemad on nurka-, serva- või koguni keskkohtapidi seotud meie omakultuuri ja rikkaliku rahvapärandiga ning igati paslikud ka päris käsitöökaugele inimesele. Laagri juhendajad on Jaago talu perenaine Inga Talvis, tekstiilikunstnik Airi Gailit ja meie oma kandi sepp Siim Otsa. Kirjaga on kaasas laagri täpsem programm, kus kirjas ajakava ja laagris õpitavate tehnikate lühikirjeldus.
Laagri osavõtutasu on 36 eurot. See sisaldab kõiki materjale ja töövahendeid, juhendamist ja mõnusat laubaõhtust sauna. "Mugavustega" toitlustamine (soe söök kolm korda päevas) lisab summale 20 eurot, aga võimalik on ka oma leivakotiga tulla ja/või kohalikku pliiti kasutada. Ööbimine on lisamaksuta, kas oma telgis või kiirematel ka aidasohval.
Lähemat infot laagri kohta küsi perenaiselt telefonil 5297919 või e-kirja-aadressil inga@jaagotalu.eu .
Laagrisse registreerumine veebilehe www.jaagotalu.eu vasakus allservas või meili teel.
Kohtumiseni Jaagol!
Inga
Jaago talu perenaine
5297919
www.jaagotalu.eu

Laagri programm

Reede, 19. august

11.00-12.00 Häälestusretk
12.00-15.00 Sepatöö, keraamika
15.00-16.00 Lõunane kõhutäide
16.00- 19.00 Sepatöö, keraamika
19.00 Õhtune kõhutäide

Laupäev, 20. august
9.00-10.00 Hommikune kõhutäide
10.00-14.00 Shibori
14.00-15.00 Lõunane kõhutäide
15.00-18.00 Taimedega kangavärvimine
18.00-19.00 Õhtune kõhutäide
19.00 ....... Saun ja keraamika maapõletus

Pühapäev, 21. august
9.00-10.00 Hommikune kõhutäide
10.00-14.00 Tuunimine ja taaskasutus
14.00-15.00 Lõunane kõhutäide
15.00-18.00 Kihnu tutid ja säärepaelad
18.00-19.00 Laagri lõpetamine ja näitus


Keraamika maapõletus: savipiilu

Setu sõitis muru peale! Setu tuli kaussidega kauplema!
Plaanvanker veeres taluõuele, vana setukas ees, setuke ohje hoidmas, koormaks potid õlgede ning kausid heinte sees. «Setukesed tulevad!» See sõnum ajas möödunud sajandi esimesel ja veel teiselgi poolel talu naisperel tallad tuliseks.
Setu oskas kaubelda. Õngitses heinte seest glasuurist särava savikausi, koputas sõrmenukiga helisema ning rääkis mesikeelil naljajuttu. Hea kauba korral andis lisaks mõne väiksema kausi või savipilli.
Eha Järv, Roheline Värav (14.09.2007)

Suvelaagri keraamikaosas valmistame setupärase savilinnu (savipiilu, savilind), kel kõhus hea hulk laule. Lind saab pehmest savist kõvaks kõlakojaks muistsel moel- maa sees põletades. Ettevõtmine on mitmejaoline. Esimesel päeval vormime linnu ja paneme sinna laulu sisse, teisel õhtul ehitame muinasaegse maa-ahju ja põletame pillid valmis, kolmandal päeval kaabime tuha laiali ja pistame linnu asjusoojana taskusse.

Sepatöö
Midagi pole teha: ääsiäärses askeldamises on ürgset jõudu ja salapära, olgu haamriga lööjaks mees või naine. Seekordne sepistamise algõpe keskendub konksule. Konks on majapidamises tarviline asjapala, mille külge on hää igasuguseid riistu riputada, sestap kulub see kindlasti kõigile ära.

Shibori
Shibori on sidumisbatika stiil, mis tekkis Jaapanis 12. sajandi paiku. Kangas säetakse mitmesuguste voltimis- pakkimis- ja õmblemisvõtete abil pakiks, mis pistetakse värvainesse. Tugevamalt seotud kohad jäävad värvita, pakist välja paistvad ja/või nõrgemalt seotud kohad värvilised. Tulemuseks on peenemustriline ime, mis avamisel on alati üllatuseks.
Õpime mustrit kujundama ning erineval viisil kangast pakkima.

Taimedega värvimine: kangas
Taimedega saab värvida muudki kui lõnga. Näiteks kangast. Õpime, kuidas hoolikalt kokkupandud shiboripakikesest naturaalsete vahenditega värviimesid välja võluda.

Tuunimine ja taaskasutus
Kui miski on vana, ei pruugi see olla veel omadega läbi. Suvelaagri taaskasutusossa võta kaasa vana kampsun, villane seelik või muu villasest materjalist väsinud riideese. Putitame selle üles ja anname mõnusate nippide ja trikkidega rõivale uue hingamise.

Kihnu tutid ja säärepaelad
Kokkuhoidlikud saarte naised ei visanud riideribakestki minema. Nii võib kasutuna näivast sitsisibast saada võluv rahvuslik aksessuaar. Laagrilõpuõpikas keskendub kihnu tuttidele ja lihtsamatele säärtepaeltele, millest paneme kokku asjaliku tarbeeseme- võtmehoidja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar